Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld erineb lihtsast murenenud kivimist viljakuse ja vertikaalse kihistumise (mulla horisondid) poolest. Et mullateke on äärmiselt aeglane protsess ja viljaka mulla kujunemiseks võib kuluda sajandeid, peetakse mulda taastumatuks loodusvaraks.
Mulda võib nimetada kui ka mitmekomponendilist, avatud, biokeemilist süsteemi, mis sisaldab tahket, vedelat ja gaasilist faasi. Pool kuni kaks kolmandikku mullamahust moodustab tahke faas. Mineraalmuldade tahkest faasist on üle 90% anorgaaniline ning alla 10% orgaaniline aine. Tahkete osakeste vaheline ruum ehk mulla poorid on täidetud vee või õhuga. Viljaka mineraalmulla huumuskihi mahust moodustavad tavaliselt ~50% poorid, ~45% mineraalosa ja ~5% orgaaniline osa. Viimane koosneb omakorda suuremalt jaolt huumusest (u 85…95%), väiksem on poollagunenud ja lagunemata taimejäänuste ning elusorganismide osa. Mulla huumus ja eriti mineraalosa on ajas võrdlemisi püsivad, seevastu vee ja õhu vahekord on väga muutlik. Olenevalt mullast võib orgaanilise aine ja mineraalosa vahekord eeltoodust märgatavalt erineda; nt turvasmuldades võib orgaanilise aine osa olla üle 50% ja mineraalosa väga väike.
Mullal on füüsikalised, keemilised ja bioloogilised omadused, mis mõjutavad taimekasvu ja millest sõltub ka viljakus. Mullaviljakuse all mõistetakse mulla võimet varustada taimi vee ja toiteelementidega ning juuri hapnikuga. Mulla olulisemad füüsikalised omadused on näiteks mehaaniline koostis (lõimis liivadest savideni, kivide sisaldus), struktuursus, lasuvustihedus, poorsus jpt. Nendega on seotud ka mulla hüdrofüüsikalised ja tehnoloogilised omadused. Mulla tähtsamad keemilised omadused on taimedele omastatavate ja toksiliste keemiliste elementide ning huumuse eri vormide hulk ja vahekord. Mulla füüsikalis-keemilised omadused on näiteks asendusreaktsioonidega seotud neelamismahutavus, küllastusaste ja pH. Mulla bioloogilised omadused väljenduvad mullaelustiku koostises, hulgas ja aktiivsuses.
Mullakaardil on kajastatud ajas püsivad nähtused nagu mulla liik ja lõimis. Suurem osa aastakümnete eest kaardistatud mullaandmeid on kasutatavad ka tänapäeval. Suuremõõtkavaline mullakaart on kogu Eesti maismaa kohta vabalt kättesaadav Maa-ameti geoportaalis. Juhendit selle kasutamiseks vaata raamatust „Muldade väliuurimine“.
Toimetaja: Alar Astover (september 2014)
