1) Lupjamine hoiab mullareaktsiooni optimaalsel tasemel. – Ainult siis, kui kõik kasvufaktorid on kooskõlas taimede vajadusega, võib saada saagist tulu. Optimaalse mullareaktsiooni eeltingimuseks on õige kaltsiumisisaldus mullas.

2) Lupjamine stabiliseerib mullastruktuuri. – Lupjamine suurendab huumusesisaldust ja parandab selle kvaliteeti. Huumus omakorda stabiliseerib mullastruktuuri ja taimede kasvutingimused paranevad. Eriti vajalik on lupjamine karbonaadivaestel muldadel.

3) Lupjamine suurendab bioloogilist aktiivsust. – Ainult kaltsiumiga piisavalt varustatud muldades leiavad endale sobiva elupaiga kasulikud mullaorganismid. Lupjamine aktiveerib mullaorganismide elu toitaineterikkas ja kõrge veesidumisvõimega huumuses, kiirendades sellega orgaanilise aine ümbertöötlemist ning huumusvarud täienevad.

4) Lupjamine parandab vee- ja õhuläbilaskvust. – Kaltsiumiga hästivarustatud muldade poorid on õhu- ja veerikkamad ning võivad vastu võtta suuri veehulki ja hoida neid. Samuti tänu paremale poorsusele lasevad need mullad kergemini läbi üleliigse vee.

5) Lupjamine vähendab mulla kooriku ja muda teket. – Savi, huumuse ja lubja koosmõjul moodustub vastupidav stabiilne mullastruktuur ja seetõttu paraneb õhu- ning veeläbilaskvus rasketes muldades oluliselt. Seeläbi ka kuivab ja soojeneb muld kiiremini, mis omakorda suurendab vastupanu tihenemisele ja erosioonile.

6) Lupjamine suurendab juurte kasvusügavust. – Kui mullas kaltsium puudub lagunevad koost mullaosakesed ja muld tiheneb. Küllaldase kaltsiumivaruga (ka alumistes kihtides) muldades tungivad taimejuured sügavamale (Foto 1.).


Foto 1. Lupjamise mõju taimejuurte arengule.

7) Lupjamine aitab kokku hoida kulutusi väetistele. – Parim toiteelementide omastamine (joonis 1) taimede poolt on kindlustatud ainult kaltsiumiga hästivarustatud muldadel. Kaltsiumiga hästivarustatud mullas lagundatakse orgaaniline aine kiiresti ja vabaneb taimedele kättesaadavat fosforit ja lämmastikku.


Joonis 1. Toiteelementide omastatavus taimede poolt sõltuvalt mulla happesusest.

8) Lupjamine parandab saagi kvaliteeti. – Tasakaalustatud toitainete sisaldusega mullal kasvavad terved taimed. Kaltsiumivaesed mullad on väheviljakad, piltlikult võib neid muldi ka „haigeteks” nimetada (puudushaigus).
Terve muld = terved taimed = terve toit

9) Lupjamine kaitseb mullaviljakust. – Kaltsium, huumus ja savi on viljaka mulla alustugedeks. Ainult siis, kui muld on alati kaltsiumiga hästi varustud, võivad soodsad kasvutingimused anda kõrge ja stabiilse saagi.

Mulla huumusesisalduse kõrval iseloomustab mullaviljakust ka mulla kaltsiumisisaldus.

Autor: Valli Loide (detsember 2014)