Mulla reaktsiooniks nimetatakse H+– ja OH–-ioonide teatud kontsentratsiooni mulla lahuses. Sõltuvalt nende ioonide vahekorrast võib mulla lahuse reaktsioon olla kas neutraalne, happeline või leeliseline. Mulla happesus on tingitud mulla lahuses leiduvatest vesiniku ioonidest ning kolloididel neeldunud vesiniku ja alumiiniumi ioonidest. Mulla aktiivne happesus on tingitud mullalahuses esinevatest vesinikioonidest. Mullalahuse vesinikioonide kontsentratsioon määrabki mulla aktiivse reaktsiooni, mida iseloomustatakse pH-ga. Et mullalahust on praktikas raske eraldada, määratakse pH meil kas mulla vesi- või neutraalsoola (KCl) leotisest.

Taimekasvatuse ja mineraalväetiste efektiivse kasutamise üks eeltingimus on sobiv mullareaktsioon.  Enamik kultuurtaimi eelistab nõrgalt happelist või neutraalset reaktsiooni pHKCl 5,6…7,2.

Põllukultuuridele sobiv mullareaktsioon

Kultuuri nimetus Mullareaktsioon pHKCl
Rukis 5,0…6,5
Nisu 6,0…7,5
Oder 6,8…7,5
Kaer 5,0…6,0
Hernes 6,8…7,4
Kartul 5,0…6,0
Suhkrupeet 6,5…7,5
Söödapeet 7,0…8,0
Kaalikas 6,0…7,0
Naeris 6,2…7,0
Porgand 6,0…8,0
Söödakapsas 6,0…7,5
Peakapsas 6,0…7,5
Raps 6,0…7,5
Lina 6,0…6,8
Punane ristik 5,8…7,0
Lutsern 6,8…8,0
Mesikas 6,8…8,0
Kõrrelised 5,0…7,5

Põllukultuurid on mullareaktsiooni suhtes erineva nõudlusega ning külvikorra planeerimisel tuleb silmas pidada ka konkreetsete põldude mulla happesust. Happesuse mõju taimedele avaldub mulla taimetoiteelementide liikuvuse ja mikroorganismide aktiivsuse kaudu. Mullaorganismide aktiivsus ja peamiste taimetoiteelementide omastatavus on happelises mullas väiksem, enamuse mikroelementide, sealhulgas raskemetallide liikuvus aga suurem. Raskemetallide akumuleerumist saab vähendada muldade lupjamisega.

Toimetaja: Alar Astover (september 2014)