Iseloomustus
Rüps (Brassica rapa L. var. oleifera) e. õlinaeris kuulub väga liigirikkasse kapsasrohu (Brassica) perekonda kuuluvad (lisaks kapsale, kaalikale ja naerisele). Rüpsi metsikuks esivanemaks peetakse põldkapsarohtu. Leheroseti perioodil sarnaneb rüpsitaim naerisega (lehed kollaksrohelised ja karvakeste tõttu karedad). Vartega taimedel on varre keskmises osas ja kõrgemal paiknevad lehed rüpsil sageli terveservalised ja alusel vart ümbritsevad. Õitsvatel taimedel on rüpsil õied õiepungadega samal tasemel või neist kõrgemal. Rüpsil paiknevad kõdrad peaaegu horisontaalse varre küljes viltu, suunaga üles. Rüpsi seemned on väiksemad ning pruunid-punakaspruunid, osa seemneid kollased (jätavad kirju mulje).
Rüpsi ja rapsi oluline bioloogiline erinevus seisneb rüpsi kiiremas arengus (lühem kasvuaeg) ja peenemas seemnes (mõnevõrra väiksem saak). Rapsi seeme variseb kergemini kui rüpsil.
Talirüps talvitub leheroseti keskel mullas asuva kasvupunga tõttu üldjuhul paremini kui mulla pinnall oleva kasvukuhikuga taliraps.
Kasvunõuded
Rüps on mullastiku suhtes nõudlik kultuur. Eelistatud on soodsa niiskusrežiimiga, sügavamad toitainete- ja huumusrikkad mullad, mille pH on 6-7 piires. Kõige sobivamad on keskmise lõimisega saviliiv- ja liivsavimullad. Turvasmullad ja põuakartlikud mullad ei sobi. Talirüpsi kasvatamiseks tuleks valida tasasemad, nõrga kallakuga põllud, kuhu ei kogune vesi.
Külvisenorm võiks olla 6-8 kg/ha. Mida ebasoodsam on külviaeg, seda suurem peaks olema külvisenorm. Külvatakse aug. algul (enne 10.aug). Külvisügavus on talirüpsil 2-3 cm.
Talirüps vajab ca 2000 kg hektarisaagi moodustamiseks 118 kg N, 22 kg P ja 77 kg K. Soovitav on anda enne külvi PK väetisi vastavalt mulla toitainetesisaldusele samas koguses kui suviteraviljadele: 25-30 kg P ja 40-50 kg K, N võiks pealtväetisena anda kevadel 80-120 kg/ha. Hoiduda tuleks ka liigse N kasutamisest (rohkem kui 150 kg), mis suurendab küll saaki, kuid vähendab märgatavalt asendamatute aminohapete sisaldust proteiinis ning võib põhjustada lamandumist. Positiivselt mõjub nii seemnesaagile kui kvaliteedile väävli kasutamine. Soovitav on kasutada väävlit sisaldavat N väetist.
Kahjurid talirüpsi tavaliselt ei ohusta. Maakirp kevadel enam talirüpsi taimi oluliselt ei kahjusta. Talirüps õitseb suhteliselt vara (mai alguses), kui hiilamardikas ei ole veel ilmunud. Külvijärgne põud võib soodustada kahjurite levikut.
Levinumad taimehaigused on valgemädanik , ristõieliste mustlaiksus. Taimehaigusi levitavad peamiselt mullas talvituvad eosed, mis säilivad eluvõimelistena 4-5 aastat. Oluline on õige külvikord ja külviseemnete puhtimine. Talirüps põldude kõrvale ei ole soovitav rajada suvirapsi või -rüpsi põlde. Mitte kasutada nakatunud saaki külviseemnena.
Valminud talirüpsi põld on hallikaspruun. Valminud seeme on seest erkkollane, kui seest rohelisi seemneid on vähem kui 10 %, võib koristamisega alustada. Talirüps koristatakse, kui seemnete niiskus on 15 -20 % piires. Kuivatatakse kohe peale koristamist võimalikult madalal temperatuuril (mitte üle 30-40 C) hästi ventileerides niiskuseni 7-9%, pikemaks säilitamiseks 6%. Kuivatamisel ei tohiks niiskus langeda üle 10% päevas.
Loe rüpsi katseandmeid.