Looduslikud rohumaad on need, mille saagi suurust ja väärtust inimene pole mõjutanud väetamise, harimise, külvamise või teiste võtetega. Looduslikuks nimetatakse neid sellepärast, et heintaimed levivad ja kasvavad seal looduslikult hooldamiseta.

Looduslikud rohumaad jaotuvad:

• loorohumaad (looniidud, loopealsed, alvarid): kuivad ja niisked;
• pärisarurohumaad (pärisaruniidud): kuivad ja niisked;
• nõmmerohumaad: kuivad ja niisked;
• palurohumaad: kuivad ja niisked;
• soostunud rohumaad: liigivaesed, liigirikkad ja allikalised;
• madalsoorohumaad: liigirikkad, liigivaesed, allikasood, õõtsiksood;
• lamminiidud (luhad): mitmesuguse niiskusastmega: kuivadest kooslustest → lammisoodeni;
• rannaniidud: saliinsed (merevee pidev mõju), suprasaliinsed (merevesi mõjutab ajuti);
• puisniidud: niidetavad, karjatatavad (= puiskarjamaa).

Poollooduslikeks rohumaadeks loetaks sellised alad, kus aktiivne põllumajanduslik tootmine on lõppenud või kasutatakse neid ekstensiivselt. Näiteks võib neid alasid karjatada ebakorrapäraselt kas lammastega või lihaveistega. Karjatamise või niitelise kasutamise korral langevad taimikust välja kõrgekasvulised rohundid, näiteks putked, ohakad, naat jne. Rohundite asemele levivad võsundilised liigid, aasnurmikas, harilik nurmikas, punane aruhein jne. Kasutades sellistel rohumaadel mineraalväetisi levivad taimikusse kerahein, timut ja orashein. Intensiivsema kasutamise tingimustes hakkab rohustus kasvama võilill ja karjatamise korral ka valge ristik.

Kultuurrohumaad on need rohumaad, mis on pealtparandamise või uuskülvi teel väärtusliku heintaimiku omandanud ja andes annavad rohkelt väärtuslikku loomasööta.

Autorid: Rein Viiralt, Are Selge ja Argaadi Parol (uuendatud märts 2022)

Loe edasi:

• Karjamaad
• Niidud