Niidud – ehk heinamaa on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita.

Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks.

Primaarsed niidud on rohumaad, mis on kujunenud ilma inimese olulise osaluseta. Primaarseiks niitudeks võivad Eestis olla mõned lamminiidud (kus üleujutuse ja jää mõjul ei kasva puid) ja mõned rannaniidud (eelkõige maatõusu alal, mis veel pole metsastunud).

Sekundaarsed niidud on kas

  • looduslikud niidud, kui nende püsimine on seotud loodusliku koosluste regulaarse niitmisega, või
  • kultuurniidud, kui niidetav kooslus on külvatud.

Puisniidud on looduslikud niidud, millel leidub põõsaid ja puid. (Vikipeedia)


Kultuurrohumaana võib rajada ka niite, mida rajatakse eelkõige talvise sööda aga tänapäeval üha enam aastaringse sööda – silo varumiseks. Kahtlemata ei pääse me mööda ka heina tegemisest. Niiteliste rohumaade planeerimisel on vaja arvestada karja (talvise) söödavajadust ja sööda kvaliteeti:

  • planeerida kvaliteetset silo 12…15 tonni lehma kohta;
  • juhul kui lüpsikarja söötmine baseerub aastaringsele siloratsioonile, tuleb vajaminevat sööta suurendada 15 tonnini lehma kohta;
  • lisaks tuleb arvestada ka noorkarja söödavajadus.

Selleks, et oleks lihtsam planeerida vajaminevaid rohumaade pindalasid, toome järgmises tabelis ära peamiste kultuurniitude keskmised saagid.

Silokultuur Orienteeruv KA-saak t/ha 1000 t närbsilo valmistamiseks vajalik kultuurrohumaa pind ha
Põldhein (punane ristik+timut jt kõrrelised) 5…7 50
Lutsern 6…7 45
Itaalia raihein 6…8 40
Üheaastane raihein 7…8 40

 

Autorid: Are Selge (uuendanud märts 2022), Rein Viiralt  ja Argaadi Parol (september 2014)