Kvaliteetse silo põhitõed

Peatüki koostaja ja autor: Are Selge, konsulent, Hummuli Agro juhataja. Veebruar 2022

Kui loomakasvataja rohumaadel kasvab valdavalt sihipärasel külvatud kultuurtaimik, mida on varustatud optimaalselt toitainetega, siis on loodud baas kvaliteetseks siloks. Järgnevalt tuleb anda endast parim, et kvaliteetsest heintaimikust saaks valmistatud kvaliteetne sööt.
Olulised aspektid, millest tuleb silo valmistamisel lähtuda, on järgneva peatüki teemadeks.

Silo valmistamine on meeskonnatöö

Silovalmistamiseks komplekteeritud tehnikapark ja töökorraldus peab võimaldama niita, närvutada ja koristada niite 8-9 päevaga.

Planeeri ja juhi, mida on võimalik juhtida:

• heintaimiku niiteaega ja -kõrgust,
• närvutamist ja sileeritava materjali kogumist,
• transporti, tallamist ja fermentatsiooni,
• sileeritava materjali katmist.

Heintaimede niitmine

Niiteaeg – heintaimiku niitmisega hilinedes võidame küll saaginumbris aga kaotame oluliselt enam läbi sööda kvaliteedi languse.

Seega on soovitatav alustada heintaimiku niitmisega pigem optimaalsest ajast veidi varem – Eesti klimaatilistes oludes jääb see aeg reeglina maikuu lõppu (saartel ja Põhja-Eestis juunikuu algus). Seda ikka selleks, et heintaimed saaksid koristatud enam-vähem õiges (parim saagi kvaliteedi ja koguse suhe) arengufaasis ehk kõrrelised loomise ja liblikõielised heintaimed nuppumise arengufaasis. Kõrge toiteväärtusliku rohusilo toorkiusisaldus (kuivaines) on siis alla 25% või NDF* on alla 55% . (vt. https://test.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/rohumaaviljelus/arengufaasid-ja-seos-saagi-toitevaartusega/)  .

* NDF = neutraalkiu e. kogu kiudaine (hemitselluloos+tselluloos+ligniin) sisaldus

Niitekõrgus sõltub mõneti heintaimede liigilisest koosseisust (aluskõrreliste ja pealiskõrreliste suhe taimikus) aga reeglina on soovitatav niita heintaimik 10-12 cm kõrguselt. Kui maapind on ebatasane, siis kõrgemaltki. Eesmärk – väldi mulla sattumist rohuvaalu.

Niidukitest

Selleks, et kiiremini rohumassi närvutada, eelista muljurniiduki kasutamist tavaniidukile. Muljurniiduk on heintaimede niitmisel kasutatav muljumisseadeldis, mis lõhastab taimevarre osa, et tõhustada heina kuivamist ja jätab selle vaaluna maha. Muljurniiduk võib olla traktori poolripp- või rippmasin, aga ka liikurmasin (https://et.wikipedia.org/wiki/Niiduk).

Kuna meil on levinud liblikõieliste kasvatamine koos kõrreliste heintaimedega segudes, siis Eestis on õigustatult levinud sõrmmuljuri kasutamine valtsmuljuri (mõeldud valdavalt liblikõielistest koosneva heintaimiku niitmiseks) ees.

• Sõrmmuljur purustab hekseldatud lehti katva vahaja kihi ja kiirendab rohu kuivamist. Sõrmmuljuri tööpiirkond katab peaaegu terve niidulaiuse.
• Valtsmuljuri tööorganiteks on rohumassi muljuvad valtsrullikud, mis ei lõhu liblikõieliste lehti. Valtsmuljurid on sõrmmuljuritest raskemad ja põllul esinevate kivide osas tundlikumad.

Niidukil muljuri kasutamine võimaldab meil oluliselt kiiremini närvutada varajases arengufaasis olevat mahlast (madala kuivainesisaldusega) heintaimikut.

Niidetud taimiku vaalutamine ja kaarutamine

• Närvutatud heintaimiku koristamise eelsel vaalutamisel jälgi vaalutipiide kõrgust – need ei tohi ulatuda maapinnani. Sellega väldid mulla sattumist  sileeritavasse massi. Kui märkad vaalutades (eriti pööretel) tolmu, siis on piide kõrguse reguleerimine olnud vale – need on liiga madalal!
• Suure, eriti liblikõieliste rohke saagi (vaalu) ja jaheda ning pilvise ilma puhul on heintaimede NÄRVUTAMISEKS vajalik kaarutamine.
• Kaaruta kohe pärast niitmist ja vaaluta vahetult enne koristamist.

Eesmärgiks on niidetud rohi põllul närvutada 28-31% kuivaine sisalduseni. Rohumassi võimalikult kiire (reeglina kuni 1 ööpäev) närvutamisega vähendame  toiteainete kadusid, kahjulike bakterite tekkimist ja levikut taimikul

Närvutatud taimiku kogumine

Valdavalt toimub see järgmiste tehnoloogiliste võtetega:

Liikurhekseldi – võimaldab toota kvaliteetset silo suurepärase koristamise- ja hekseldamisjõudluse ning väikesemate töökuludega. Sõltuvalt kogutava rohumassi kuivainesisaldusest on võimalik mugavalt reguleerida kogutava närvutatud rohumassi heksli pikkust. See annab meile võimaluse kogutud rohumassi piisavalt hästi tallata (pressida sileeritavast rohumassist õhk välja). Liikurhekseldid võimaldavad koguda siloks lisaks heintaimedele nii teravilja (tervikkoristusena) kui ka maisi. Selleks on vaja omada spetsiaalset heedrit. Silokindlustuslisandite lisamine on mugav ja täpselt doseeritav.

Kogurkäru – on haagiskogur, kogur-peenesti või mõne muu nimega tehnika, mille kasutamine söödakogumiseks on Eestis laialt levinud. Suudab ise ülesse korjata rohuvaalu, hekseldada, kogutavale rohumassile doseerida silokindlustuslisandit, transportida ja sileeritava sööda maha laadida. Valikus on erineva kandevõimega (mahutavusega) söödaveokärud, mille maht jääb valdavalt vahemikku 20 m³ kuni 55 m³ – vastavalt loomakasvataja poolt toodetava söödakoguse mahule. Sobib reeglina keskmise suurusega farmile. 

• Plussid – mitmekülgsus, töökindlus, paindlikkus ja suhteliselt mõistlik hind.
• Miinused – kogutava rohumassi kuivaine muutudes ebaühtlane heksli pikkus ja suuremate söödakoguste varumisel jääb aeglaseks

-> Liikurhekseldi ja kogurhekseldi eeliseid ja puudusi võrreldakse järgmises teadusartiklis: Rohusilo valmistamise masintehnoloogiad (liikurhekseldi, kogurhekseldi, haagiskogur). Imbi Tamm

Rullsilo

Ruloonipress on valdavalt väiketootja tööriist ja mille kasutajaskond statistika järgi väheneb. Väidan, et see tehnoloogia jääb kindlasti kasutusse. Väiketalunikele ja just lihaveise- ning lambakasvatajatele jääb see tehnoloogiline lahend parimaks vahendiks. Müügimeeste poolt pakutakse erinevaid lahendusi ja talunik peab valima enda tootmismahtudele vastava masina.

Pakkumises on fikseeritud ja muutuva kambriga presskiletajad, millel kombineeruvad ruloonipressi ja kiletaja head omadused. Kombineeritud presskiletaja puhul on eeliseks see, et üks mees ja masin teeb ära kahe mehe ning masina töö. Pressidel on baasvarustuses noakomplektid (mida saab juhtida kabiinist). Sidumise lahendustes on valikus võrksidumine ja võrk ning nöörsidumise kombinatsioon. Kile rulliga integreeritud kiletaja tagab kiire ja ühtlase rulli isoleerimise väliskeskkonnast minimaalse ajaga. Valikus on nii silorulli küljele kui otsale asetamise seadmed. Lisavalikute hulgast leiab laagrite keskmäärimise seadme, rulli täituvuse indikaatori, erinevad rehvid pressile jms. Kui tootja soovib kasutada silokindlustuslisandi lisamise dosaatorit, siis tuleb see eraldi juurde soetada.

Silomaterjal, mida pallitakse, peab saama korralikult kokku pressitud. Kasuta kvaliteetset pallivõrku ja pallikilet. Kileta igat palli vähemalt 6 kihti. Hea pallikile kleepub hästi ja on elastne. Mida väiksem õhuläbilaskvus ja mida paremad tugevusnäitajad, seda parem. Väldi kile vigastamist ja paranda augud esimesel võimalusel.

Kiletatud silorullid aseta kindlasti otsa peale püsti, kuna kilekiht otstel on oluliselt paksem kui külgedel. Seetõttu on silorull vastupidavam kõrte jm maapinnal leiduva poolt tekitatavatele mehaanilistele kahjustustele. Samuti säilib otsa peale asetatud rullide kuju paremini ja kile püsib õhukindlam. Organiseeri töö nii, et silorullid saaksid kohe veetud põllu serva või platsile. Miks? Vaata järgnevat fotot:

Silorullid on asetatud kultuurrohumaale kuhu juhtub. Kohe algava 2. niite silorullid asetatakse jällegi pilla-palla ja siis veel 3. niide ning seda 4-5 aasta (kultuurrohumaa tavapärane kestvusaeg) vältel. Arvestada tuleb veel kahjudega rohumaale, mis tekivad hilissügisel/talvel silorullide äraveoga põllult.

Pea meeles, et silorullide alla jääv rohumaa hävineb 100% ja järgnevatel aastatel täituvad need kohad orasheina jm tülikate rohunditega. Hävinenud rohumaa, mille pind saab olema märkimisväärne, mitte ainult ei tekita põllumehele saagikadu, vaid umbrohud vähendavad tulevase saagi kvaliteeti ja raskendab tulevikus kultuurtaimiku kasvatamist.

Seega ei ole ’õiget ja valet’,  ’head ja halba’ sileeritava massi kogumiseks mõeldud tehnoloogiat. Farmer peab valima ja soetama endale sobiva masinapargi, mis on vastavuses tema tootmismahtudega. Kuna tegemist on kallite tehnoloogiatega, siis tuleks mõtelda ka silovalmistamise (kompleks)teenuse sisse ostmise võimaluse peale.

-> Vaata ka teadusartiklit ’Rohusilovalmistamise masintehnoloogiate võrdlus. Jüri Haabpiht.

Sileeritava taimiku heksli pikkus.

Rohusilo: mida kuivemana saak koristatakse, seda lühem peab olema heksel ja vastupidi.  Veise seisukohast on parim hekslipikkus 2,5–4 cm. Eesmärgiks võiks olla toota sööt, mille keskmine heksli pikkus on valdavalt 3-4 cm.

---