Põllumajanduses kasutatakse taimede kaitseks erinevaid meetodeid, et tõrjuda või piirata kahjurite, taimehaiguste ning kasvuhäirete mõju ja arenemise kiirust ning seeläbi tagada taimekasvatussaaduste kvaliteet ja püsiv saagikus. Taimekaitse mängib selles suurt rolli, sest taimekaitsetöid tehakse ning taimekaitsevahendeid kasutatakse toiduahela alguses, põllumajandussaaduste kasvatamisel.

Kõige levinumaks meetodiks taimekahjustajatest vabanemisel on keemiline tõrje. Lisaks keemilisele meetodile kasutatakse aga taimede kaitseks veel ka bioloogilisi, füüsikalisi ja mehaanilisi meetodeid. Füüsikalist ja ka mehaanilist tõrjet kasutatakse teiste meetoditega võrreldes vähem, sest need mõlemad on väga ajamahukad.

Loe edasi Maaeluministeeriumi veebilehelt: Taimekaitse | Maaeluministeerium (agri.ee)

 

Avaleht   teemaleht   Taimekaitse | Põllumajandus- ja Toiduamet

 

Taimekahjustajate monitooring.

Eesti Taimekasvatuse Instituudi eestvedamiselt teostatakse vaatlusi Eesti erinevates piirkondades igal nädalal maist juulini. Kogutud informatsioon kuvatakse interaktiivsete kaartidena ETKI kodulehel. Kaardil näidatakse taimekahjustajate esinemise kohad ja ajad ning täpsem informatsioon kultuuri, sordi, agrotehnika ja eelvilja kohta. Teadmine taimekahjustajate levikust võimaldab tõrjetööde õigeaegset alustamist, suurendab taimekaitsetööde efektiivsust ning võimaldab vähendada taimekaitsevahendite kasutamist.

 

    teemaleht  Teadlik taimekaitse | EPKK

Umbrohutõrje
Umbrohi on vale taim, mis kasvab valel ajal vales kohas. Umbrohud võistlevad kultuurtaimedega mullas sisalduvate toitainete ja vee ning päikesevalgusele ligipääsu eest. Saagi kaitsmiseks kulub põllumeestel palju aega ja tööd nende invasiivsete taimede juurdumise ja potentsiaalse leviku takistamisel.

Ainult ühe vahendi, näiteks mõne herbitsiidi, kasutamine taimekaitsemeetmete hulgast võib kutsuda esile umbrohuliigi resistentsuse ehk vastupanuvõime sellele vahendile. Resistentsuse väljaarenemise takistamiseks kasutavad põllumehed invasiivsete umbrohtudega võitlemisega samaaegselt erinevate meetodite kombinatsiooni ehk integreeritud umbrohutõrje plaani, mis seisneb vahekultuuride kasutamises ja viljavahelduses.

Putukatõrje
Põllumeestel on võimalik kasutada putukate tekitatud kahju seireks, käsitlemiseks ja ennetamiseks integreeritud kahjuritõrjet. Integreeritud putukatõrje on strateegia, milles keskendutakse putukate ja nende tekitatava kahju pikaajalisele ennetamisele erinevate kombineeritud meetoditega, mille hulka kuuluvad põllukultuuride seire ja rotatsioon, biotõrje, kasvukoha suunatud haldus, nagu näiteks taimeliikide mitmekesisuse suurendamine ning kastmis- ja harimismeetodite muutmine.

Taimehaiguste tõrje
Võitluses taimehaigustega kasutavad põllumehed keemilist või bioloogilist seemnetöötlust ning traditsioonilisi taimekasvatustehnikaid. Mikroobid elavad looduses ning taimed on neid jõudsamaks kasvuks alati kasutanud. Põllumajanduses töötatakse välja mikroobe sisaldavaid tooteid, mida saab kanda seemnete pinnale täiendavalt – või alternatiivina – põllumajanduslikele kemikaalidele. Lisaks sellisele seemnetöötlusele tuginevad põllumehed ka traditsioonilisele sordiaretusele, et viljeleda põllukultuure ja sorte, mis on haigustele vastupidavamad.

Kümme vähetuntud fakti taimekaitsevahendite kohta (artikkel 26. juuni 2020)

Taimekaitsemüüdid (artikkel 23.märts 2020)

Glüfosaat (artikkel 13. märts 2020)

   Eesti Maaülikooli trükis “Eesti taimekaitse 95”   ja 20. oktoobril 2016 toimunud konverentsi ettekanded  Eesti taimekaitse (emu.ee)

Eesti Maaülikooli temaatilisi teadustöid leiab Taimetervise õppetooli teemalehel: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut (emu.ee)