Heintaimede allakülvi teraviljale tehakse eesmärgiga kasvatada häid heintaimede ja ka kattevilja saake. Suur katteviljasaak ei loo aga eeldusi kõrgeks heintaimede saagiks; reeglina jäävad kattevilja all külviaasta heintaimede saagid madalamaks kui katteviljata kasvatamisel.
Kattevili ja selle alla külvatud heintaim konkureerivad vee, toitainete ja valguse pärast. Kattevili kasvab tavaliselt kiiremini ning eriti põuastel suvedel kannatavad heintaimed vee- ja toitainete puuduses; niiskematel aastatel võib aga allakülv katteviljast üle kasvada.
Tavalisem on allakülvina põldheina (ristiku-timuti segu) külvamine, et seda 3 aasta jooksul söödana kasutada; allakülve võib aga teha ka eesmärgiga kasvanud taimemass sügisel haljasväetisena sisse künda (ristik, mesikas).
Katteviljaks sobib paremini oder, ka lühema kasvuperioodiga suvinisud; kaer eriti hästi ei sobi oma laia lehestiku ja pika kasvuperioodiga. Taliteraviljadest võib allakülvi teha nisule.
Allakülviga teravilja kasvatamist võiks planeerida eelkõige põllule kus aastaid on teravili järgnenud teraviljale ja mullaomadused halvenenud.
Liblikõieliste heintaimede seemnete kõige sobilikum külviaeg on varakevad. Valge mesika ja punase ristiku seemnete optimaalne külvisügavus on 1…2 cm. Seemnete sügavam külv vähendab põldtärkamist; külvamisel 3 cm sügavusse võib jääda tärkamata juba 70% idanevatest seemnetest. Kui kõigist idanevatest seemnetest areneksid taimed, siis piisaks korraliku tihedusega taimiku saamiseks 5…6 kg idanevatest seemnetest kui aga on oht, et heintaime seeme ei satu optimaalsele sügavusele võiks seemnekoguseid suurendada (kuni 15…20 kg/ha).
Heintaimede seemned võib külvata katteviljaga üheaegselt või kattevilja tärkamisest kuni võrsumiseni; hilisem külv on soovitavam valge mesika kasutamisel.
Oluliselt mõjutab heintaimede saagikust kattevilja külvinorm. Tavapäraselt külvatakse suviteravilja 500…600 idanevat tera m2-le; sobivaimaks kattevilja külvitiheduseks võiks olla 300…400 idanevat tera m2-le (140…160 kg/ha).
Kui kattevili ja allakülv külvatakse ühel ajal eraldi töökäikudega, tuleks enne heintaimede seemnete külvi kindlasti mulda rullida (kui külvikul ei ole agregaadis rulle); heintaimed võib külvata ka orase äestamise ajal.
Arvestama peaks, et ühekülgne lämmastikuga väetamine võib ka väiksemate normide kasutamisel põhjustada kattevilja lamandumist, lamandunud kohtades allakülv hävib. Väetamisel võiks kasutada kompleksväetisi arvestusega 50…70 kg/ha N.
Keemilise umbrohutõrje planeerimisel tuleb arvestada liblikõieliste olemasolu põllul, st. valida tuleks preparaat, mis liblikõielisele taimele kahjustusi ei põhjustaks.
Juhul kui allakülviga teravilja kasvataja soov on saada järgnevateks aastateks tugev heintaimik tuleks kattevili koristada esimesel võimalusel ning kohe peaks põllult koristama ka põhu – heintaimed ei talu ka lühiajalist varjamist.