Teraviljad, eeskätt nisu ja oder, on vanimaid kultuurtaimi maailmas. On kindlaks tehtud, et nisu kasvatati praeguse Iraagi territooriumil juba 5000…6000 a. e. Kr. Ka Eesti aladel on teravili vanimaid põllumajanduskultuure, otra on siin kasvatatud juba ~4000 aastat tagasi. Pikka aega (kuni 1940. aastani) oli Eestis peamiseks teraviljaliigiks rukis, mis oli hinnatud kvaliteetse leivaviljana mitmete riikide välisturgudel praegu kasvatatakse suurimal pinnal otra.

Käesoleval ajal kasvatatakse meil teravilja ~300 000 hektaril (~50% haritavast maast), keskmine saagikus on  2…3 t/ha.

Aasta Kasvupind, tuhat ha Saagikus, kg/ha
2007 2008 2009 2010 2007 2008 2009 2010
Teravili kokku 292,3 309,3 316,4 306,1 3009 2794 2761 2555
Taliteravili 59 70,9 69,7 63,9 3906 3584 3010 2761
Talirukis 16,8 21,4 15,3 14,2 3620 3073 2555 2195
Talinisu 36,9 42,8 45 40,8 4105 3823 3216 3022
Suviteravili 233,3 238,4 246,7 242,2 2782 2559 2690 2500
Suvinisu 62,6 64,8 68,6 81 3106 2759 2883 2736
Oder 135,2 135,7 139,3 121,8 2663 2551 2683 2486
Kaer 31,5 34,2 36,1 36,1 2706 2263 2394 1982

Suviteraviljad on üheaastased kultuurid; kasvuperiood (ööpäevakeskmine temperatuur üle +5 oC) 80…120 päeva. Suviteraviljasid kasvatatakse Eestis ~80% teraviljade kasvupinnast. Enamlevinumad on oder, nisu ja kaer, väiksemal pinnal (100…200 ha) kasvatatakse tatart.
Teraviljadel on kasvu alguses vajalik läbida jarovisatsioonistaadium (vernalisatsioon), mil moodustuvad peaalgmed. Suviviljad läbivad selle perioodi +10…+12 o C juures 7…14 päeva  jooksul.