Taliteraviljad on üheaastased talvituvad kultuurid; kasvuperiood (ööpäevakeskmine temperatuur üle +5 oC) 170…210 päeva, kogu elutsükkel 270…360 päeva. Taliteraviljasid kasvatatakse Eestis ~20% teraviljade kasvupinnast. Enamlevinumad on nisu ja rukis, väiksemal pinnal kasvatatakse tritikalet ja otra.
Taliteraviljade vastupidavus talvetingimustele oleneb eelkõige sordist ja talvitumisele mineku seisundist. Vastupidavus talvetingimustele kujuneb välja sügisel. Karastumine kulgeb edukalt päikesepaisteliste kargete (temperatuur langeb umbes kahe nädala jooksul aeglaselt alla 0 oC) ilmadega. Talvekindlust aitavad tõsta õige külviaja valik (taime jõudmine võrsumisfaasi) ja piisav taimetoitelementide (eeskätt kaalium ja fosfor, ka lämmastik) olemasolu mullas.
Teraviljadel on kasvu alguses vajalik läbida jarovisatsioonistaadium (vernalisatsioon), mil moodustuvad peaalgmed. Taliviljad vajavad selle perioodi läbimiseks madalaid (alla +5 oC) temperatuure 30…70 päeva jooksul.
Talveperioodil võivad taimed hukkuda külmumise, haudumise, vettimise ja külmakergituse tagajärjel. Kahjustatud taimed on nõrgad ning langevad kergesti lumiseene ja teiste parasiitseente ohvriks.
Külmumise eest kaitseb taimi lumikate (lumi on halb soojusjuht). Külmumist võib esineda olukorras kus taimede vastupidavus on nõrgenenud (talvised sulad, millele järgneb kiire temperatuuri langus) ja taimed ei ole jõudnud uuesti karastuda. Külma tagajärjel tekivad taimes jääkristallid, mille tagajärjel rakud veetustuvad; esialgu on kahjustatud taimed normaalse välimusega kuid pärast sulamist hukkuvad. Külmakahjustusi võib esineda reljeefi kõrgematel osadel, kust tuul lume ära puhub.
Haudumine tekib siis kui lumi tuleb sulale maale. Taimed asuvad pimedas ja soojas, fotosünteesi ei toimu kuid hingamine on intensiivne. Tagavaratoitaineid jätkub taimedel 2…3 kuuks; kevadeks kasutatakse varuained ära, orased tulevad lume alt nõrkadena ja lõplikult kahjustab taime kevadine temperatuuride vaheldumine. Haudumine koos lumiseenekahjustusega on meil tavalisemaks taimede hukkumise põhjuseks. Haudumise kahjuliku mõju vähendamiseks on võimalus kohevat lund rullida. Kevadise kasvu alguses võiks taimede tugevdamiseks anda lämmastikväetist ja oraseid äestada.
Vettimist põhjustab sulavete kogunemine reljeefi madalamatesse osadesse. Taimed hukkuvad õhuhapniku puuduse tagajärjel. Orases toimub vee all anaeroobne hingamine, mis põhjustab ainevahetuse jääkproduktide kogunemise rakkudesse ja taimede hävimise. Vettimist talub halvemini rukis. Säilinud taimede seisundit aitab parandada kevadise kasvu alguses antud lämmastikväetis ja orase äestamine.
Külmakergitust võib esineda peamiselt varakevadel kui mulla pealmine kiht vaheldumisi külmub ja sulab. Külmudes muld paisub, kerkib koos taimedega ja rebib juured katki. Külmakergituse mõju aitab vähendada orase rullimine rihvelrullidega.