Viljavahelduse (kultuuride ajaline vaheldumine põllul; üksikpõllu külvikord) järgimine parandab mulla struktuuri, taimede varustatust toitainete ja veega ning hoiab ära kahjulike jääkainete kogunemise mulda; väheneb umbrohtude arvukus ja pidurdub taimehaiguste ning kahjurite levik.
Taliteravili külvatakse kesale. Mustkesa (põld hoitakse kevadest taliviljakülvini puhas) kasutamine on õigustatud kui põllul on vaja teha ulatuslikku tasandamist ja kivikoristust, kuivendussüsteemide remonti või muid kultuurtehnilisi töid. Mustkesa puuduseks on loobumine ühe aasta toodangust, huumuse suur kadu ja mullastruktuuri lõhkumine intensiivse mullaharimise tagajärjel. Kultuuridega kesadest on taliviljale parimaks eelviljaks liblikõieliserohke põldhein. Head eelviljad on ka varajane kartul ning varajased herne ja rapsi/rüpsisordid. Talivilja teise teravilja järel kasvatades võivad haigusetekitajad ühelt liigilt teisele üle kanduda. Teravilja negatiivset mõju eelviljana vähendab künd ja orgaanilise väetisega väetamine.
Kesakultuur peab taliviljamaa vabastama piisavalt vara, et jõutaks teha planeeritud mullaharimistöid ja talivili saaks külvatud optimaalsel ajal.
Eelviljade suhtes on nõudlikum talinisu, kes nakatub tugevamini juuremädanikku ning kelle juurestik on nõrgema toitainete omastamise võimega.