Oder on üks vanemaid kultuurtaimi, Lähis-Idas kasvatati otra juba üle 9000 aasta tagasi. Eesti aladel on otra kasvatatud üle 4000 aasta. Kultuuris kasvatatakse peamiselt 2 sõkalteralist (valmimisel jäävad terad sõkaldega kokku) odraliiki – kaherealine ja kuuerealine oder. Eestis kasvatatakse peamiselt kaherealise odra sorte. Kuuerealised on mõned varajased ning ka taliodra sordid.
Odral esinevad nii tali- ja suvivormid. Suviodra kasvupind oli 2010. a. meil ~122 000 ha, taliotra on viimastel aastatel kasvatatud 1000…1500 ha.
Oder on üks lühema kõrrega teravili; kõrs on kuni 80 cm pikkune ja 4…8 sõlmevahega. Pea koosneb lülilisest peateljest ja sellele kinnituvatest 3-õielistest pähikutest. Oder on isetolmlev kultuur ja seetõttu ei avane õied tavaliselt õitsemise ajal. Avatud õitsemine võib esineda siis, kui õhutemperatuur on kõrge, loomine kiire ja mullas on piisavalt niiskust. Õitsemine algab pea keskosast ja terve pea õitsemine kestab 3…4 päeva.
Kehvades tingimustes ja tugeva põua korral võib õitsemine toimuda enne loomist; sellisel juhul jääb taime ülemine kõrrelüli lühikeseks ja pea ei jõua lehetupest välja tulla.
Otra kasutatakse toiduviljana (jahu, tangud) ning õlle valmistamisel; suurem osa odratoodangust läheb loomasöödaks; odrapõhk on meil tavalisim sööda- ja allapanupõhk. Odra terade proteiinisisaldus on tavaliselt 9…13 (20) %; terades esineb lisaks kiudaineid 3…4%, rasva ~2% ja süsivesikuid 60…70%. Madalamat proteiinisisaldust, mis vastaks õlleodra nõuetele, soodustab pikk küpsemisperiood, jahe öö, mõõdukas temperatuur päeval, mõõdukas väetamine ja madal taimehaigustesse nakatumise tase.
Talioder on tänuväärne kultuur oma varajase küpsemise poolest, mistõttu sobiks ta hästi koristuskonveierisse. Negatiivseks omaduseks on teistest taliviljadest tunduvalt nõrgem talvekindlus, raskel 2009/2010 aasta talvel hukkusid praktiliselt kõik taliodra külvid. Ka külma talub talioder teistest halvemini (kuni ~-15 oC).
Eesti sordilehel on 2010. a 3 taliodra sorti.