Projektid
IPM Decisions (juuni 2019 – mai 2024) projekti eesmärk on luua üleeuroopalise veebiplatvormi kaudu uus ja täiustatud DSS, mis on integreeritud andmete, tööriistade ja ressurssidega. Platvormi kasutajad moodustavad integreeritud kahjuritõrjeotsuste võrgustiku, mis hõlmab kasvatajaid, konsultante, teadlasi ja põllumajandusorganisatsioone, kes töötavad välja ja levitavad ajakohaseid lahendusi kahjuritõrjeks. Projektil on tohutu mõju kogu Euroopas, kuna see parandab kahjuritõrje tõhusust ja tagab parema majandusliku tulu põllumajanduses.
Projekt STARGATE (oktoober 2019 – september 2023) on keskendunud säästva tootlikkuse ja mikrokliima omaduste andmete integreerimisele, et pakkuda poliitikakujundajatele paremat mudelit. Selle võrdlev analüüs võtab arvesse riiklikke ja Euroopa andmeid ning loob visuaalse analüüsi, et pakkuda tõhusamat ja kaasaegsemat juhtimist põllumajanduses, lisades arusaama kohalikust ökoloogiast ja selle omadustest, sealhulgas meteoroloogilistest andmetest. STARGATE loob mudeli, mis keskendub andmete visuaalsele esitamisele laias valikus kohalikul ja rahvusvahelisel tasandil, et hõlbustada paremat otsuste tegemist ja rakendamist kohapeal lihtsamal ja taskukohasemal viisil.
DESIRA on Horisont 2020 projekt (juuni 2019–mai 2023), mida koordineerib Pisa ülikool. Projekti eesmärk on parandada ühiskonna ja poliitiliste organite suutlikkust reageerida väljakutsetele, mida digitaliseerimine põllumajanduses, metsanduses ja maapiirkondades tekitab. Projekt käsitleb kõiki tegevusi, mis käsitlevad digitaliseerimist kui digitaalse tehnoloogia juhitud sotsiaalse ümberkujundamise protsessi. Selles tunnistatakse digitaliseerimise transformatiivset olemust ja selle mõjusid maapiirkondade kogukondade ja osalejate õppimis-, töötamis-, reisimis-, suhtlemisviisi jms kujundamisel, toimides maapiirkondade ja sektorite jaoks mängumuutjana.
Projekti SmartAgriHubs (november 2018 kuni oktoober 2022) eesmärk on innovatsiooni ökosüsteemi edendamise kaudu aidata kaasa Euroopa põllumajandus- ja toidusektori digitaliseerimisele. Osana projektist on loodud Innovatsiooniportaal (ingl Innovation Portal), mis koondab huvirühmade esindajaid, asutusi – sh digiinnovatsiooni keskuseid ja kompetentsikeskuseid – infot koolituste kohta ning materjale.
Loe eestikeelset artiklit SIIT
IoF2020 projekt (jaanuar 2017 – märts 2021) on pühendatud IoT kasutuselevõtu kiirendamisele piisava, ohutu ja tervisliku toidu kindlustamiseks ning põllumajanduse ja toiduahelate konkurentsivõime tugevdamiseks Euroopas.
Laia mitme osalejaga lähenemisviis keskendub kasutajate vastuvõetavusele, sidusrühmade kaasamisele ja jätkusuutlikele ärimudelitele, tõstab tehnoloogia ja turuvalmiduse taset ning viib lõppkasutaja kasutuselevõtu järgmisse etappi. Seda arengut toetab olemasolevate standardite ning turvalisuse ja privaatsuse raamistiku alusel avatud IoT avatud arhitektuur ja korduvkasutatavate komponentide infrastruktuur.
IoF2020 sillutab Euroopa kodanikele teed andmepõhise põllumajanduse, autonoomsete tegevuste, virtuaalsete toiduahelate ja isikupärase toitumise jaoks.
SOCIALENERGY (jaanuar 2017 – juuni 2019) virtuaalmaailmas õpetatakse kasutajaid sujuvalt täiustatud mängutehnikate abil heade tavade ja energiasäästlikkusega seotud otsuste tegemiseks. Seejärel saavad kasutajad suhelda SOCIALENERGY „reaalse maailma” platvormil, mis hõlbustab rikkalikku ja sügavat suhtlemist kaasatud sidusrühmade vahel üksikutest energiatarbijatest ja virtuaalsetest energiakogukondadest, kommunaalettevõtetele, poliitikakujundajatele ja isegi teistele kaudsetele sidusrühmadele (näiteks elektriseadmete jaemüüjad ja hoonete renoveerijad).
Projekt GATES (jaanuar 2017 – juuni 2019) üldeesmärk on töötada välja mängupõhine koolitusplatvorm, kasutades erinevaid mängutehnoloogiaid, et koolitada kogu põllumajanduse väärtusahelas asuvaid spetsialiste nutika põllumajandustehnoloogia kasutamiseks. Võimaldades seeläbi rakendada kogu majanduslikku ja keskkonnaalast potentsiaali Euroopa põllumajanduses.
Positiivne mõju arukate põllumajandustehnoloogiate (SFT) kasutuselevõtule taimekasvatuses on viimase 10 aasta jooksul hästi välja kujunenud. Tegelikult on praegu saadaval palju SFT -sid, kuid põllumajandustootjatel on raske aru saada, milliseid tehnoloogiaid saab kasutada, ja lisaks sellele, millised on nende kasutuselevõtuga kaasnevad tootlikkuse ja keskkonnaga seotud eelised.
Põllukultuuride kaitsmiseks on lähenemisviis, mida kutsutakse integreeritud kahjuritõrjeks (IPM). See on keerukas ning talunikud vajavad otsuste langetamisel abi, et valida parimad taimekaitse viisid. ELi rahastatud DESSA ( märts 2019 – juuni 2019) projekt annab reaalajas täpset teavet, et toetada põllumajandustootjate otsuseid pestitsiidide kasutamise õige ajastamise kohta, et vähendada taotluste arvu, kahjustamata põllukultuuride kvaliteeti ja saagikust.
Projekti „Andmepõhine otsustamine piimatootjatele“ (4D4F) eesmärk on arendada võrgustik, kuhu kuuluvad piimatootjad, tehnoloogia tarnijad, andmetega tegelevad ettevõtted, nõustajad, veterinaarid ja teadlased. Võrgustiku siht on täiustada piimatootmisega tegelevates ettevõtetes otsuste tegemise protsessi, tuginedes sensorite kaudu kogutud andmetele.
Projekti ametliku osa lõpuleviimist tähistas meeskond videolooga, kus näidati sensortehnoloogia kasutamise positiivset mõju piimatootmisele.
Smart-AKIS (2016-2018) on võrgustik, mis edendab arukate põllumajandustehnoloogiate rakendamist Euroopa põllumajandustootjate kogukonnas. Samuti tegeletakse teaduse ja praktika vahelise lõhe ületamisega, aidates kindlaks teha, milliseid lahendusi tootjad vajavad.
ASTERIXi projekt on välja töötanud välirobotid, mis integreerivad masin-nägemise ja täppisdüüside tehnoloogia, et eristada taimi umbrohust ja pihustada bioherbitsiidi tilka ainult umbrohule, vähendades selle kasutamist enam kui 90%.