Lämmastikupuudus kahandab saaki. Seevastu ülemäärane väetiste kasutamine viib taimede poolt kasutamata jäänud lämmastikuühendid veekogudesse ja reostab põhjavee.
Kuidas taimed oma lämmastikuainevahetust reguleerivad, pole siiani täpselt teada. Taimegeneetikute lemmik-katsealusel müürloogal (Arabidopsis) paneb lämmastikupuudus tööle nitraadi transpordi eest vastutava geeni NRT2.4, vahendab Jaapani Yokohama taimeteaduse instituudi teadlaste avastatut Novaator.ee.
Takatoshi Kiba kasutas helendavaid märgiseid ja sai sel kombel jälgida, kuidas geen aktiveerus noorte taimede juurtes ja võrsetes. Samal ajal mõõtis uurija, kui palju lämmastikku taimed kasutasid. Mõõtmised olidki kõige raskemad, sest kümnepäevased müürloogataimed kaalusid kõigest ühe milligrammi ja nende lämmastikuvajadus oli üliväike. Selgus, et kui lämmastikku oli väga vähe saada, hakkas NRT2.4 mängima otsustavat rolli selle hankimisel.
Kõik taimed pole siiski sarnased. "Esialgsed katsed näitavad, et osadel pikka aega kasvatatud toidutaimedel pole geeni, mis aitaks neil lämmastikku saada," selgitas Kiba.
Tema kinnitusel võis geen kaduda pikaaegse toitainerikkas keskkonnas kasvamise tõttu. Hoolitsetud põldudel polnud kaitsemehhanismi järgi vajadust. Geeni lisamine parandaks selliste taimede lämmastiku kasutamise võimet ja vähendaks väetiste kasutamist.
Uurimus ilmus ajakirjas Plant Cell.
Aive Sarjas, Maaleht
