Liina Ulm
18.05.2022
Kuidas kasvab piimalehma vasikas, kelle eest hoolitseb tema ema või ammlehm? Kuidas lüpsab lehm, kes lisaks piima tootmisele hoolitseb ka oma vasika eest? Nendele ja mitmele teisele küsimusele käisime Soome piimatootjate juures vastuseid otsimas.
Piimatootja teab, et lehmikute hea tervise ja korraliku juurdekasvu tagamine noores eas on võtmetähtsusega korraliku toodangu saamiseks tulevaselt lüpsilehmalt. Vasikate piimaga söötmine on kulukas ja töömahukas ülesanne, sellest ehk veelgi raskem on tagada noorte vasikate hea tervis.
Valdavas osas maailma piimafarmides võetakse vasikad lehmade juurest ära sünnihetkel või hiljemalt mõni päev peale sündi. Oleme harjunud mõtlema, et nii tagame lehma ja vasika parema tervise ning saame lehmalt rohkem müügipiima.
Ometi on viimastel aastatel üha sagedamini kuulda, et mõnes piimafarmis on otsustatud minna hoopis teist teed. Vasikad jäetakse emade või ammede hoolde ja imetada ning inimesele jääb ülesanne loomi vaid jälgida. Miks need farmid sellise tee valivad ning kuidas vasikate ja lehmade koos pidamise süsteem praktikas välja näeb, seda me tahtsimegi Soome reisi ette võttes teada saada.
Kaks uuendusmeelset farmi Tampere lähedal
Külastasime Tampere lähedal kahte perefarmi, kus lehmad annavad aastas muljetavaldavad 10-12 tuhat kg toodangut. Mõlemas peetakse põhikarjas 70-80 lüpsilehma. Esimeses farmis imetavad vasikaid võõrutamiseni ammlehmad, teises farmis imetab iga lehm oma vasikat ise.
Ammlehmadega piimafarm Sarkolas
Mari ja Ville Alaneni talus Sarkolas on täna põhikarjas 72 holsteini ja äärširi tõugu lüpsilehma, keda teenindab Lely lüpsirobot. Lisaks pererahvale töötab farmis üks abiline loomakasvatuse poole peal ning teine poole kohaga traktoritööde peal. Farm kasutab kokku 103 ha haritavat maad, mis on peamiselt rohumaa. Vajaminev teravili ostetakse. Farmis on üks 100 000 kg eluajatoodanguga lehm ning ettevõtte keskmine piimatoodang lehma kohta on 11 853 kg piima aastas. Vasikad kasvavad selles talus ammlehmade hoole all viimased poolteist aastat.
Miks anda vasikad ammede hoole alla?
Peamise põhjusena toob perenaine välja vajaduse vähendada füüsiliselt rasket tööd ettevõttes – varem joodeti kõiki vasikaid lutiga ämbritest, kuhu piim tuli tassida ja soojendada. Nüüd on suurem osa vasikaid ammede hoole all ja saab vabalt süüa värsket õigel temperatuuril täispiima täpselt nii tihti, nii palju ja just siis, kui süda lustib. Talus on siiski üks väike grupp vasikaid, keda söödetakse ämbritest – nendest pikemalt allpool.
Soov on minna üle mahepiima tootmisele, sellisel juhul tuleks vasikaid joota täispiimaga. Et uue süsteemiga teatud hulga lehmade toodang täielikult vasikatele jääb, Alanenidele suurt muret ei valmistanud. Kui nad ammlehmadega süsteemile üle läksid, oli nende talust piima kokku ostev Valio parajasti kehtestanud oma koostööpartneritele piima ületootmise tõttu kvoodid – lepingu mahust enam toodetud piima hind kahanes peaaegu olematuks. Seega ei toonud osa lehmade toodangu suunamine täielikult vasikatele söögiks kaasa olulist müügitulu kahanemist. Viimasena mainib perenaine tarbijate ootusi – Soome tarbija peab oluliseks loomade heaolu farmis ning vasikate eraldamine emadest on põletav teema.
Imetamisgruppide moodustamine piimakarjas
Imetamisgrupid moodustatakse ajaliselt lähestikku poeginud lehmade vasikatest. Üks amm kasvatab üles kolm vasikat. Kuna lehmad jagavad poegimisaedikut, siis reeglina ei valmista kõigi parajasti sulus viibivate vasikate omaks võtmine ammele probleemi.
Muidugi on karjas lehmi, kes ammeks hästi ei sobi – need lähevad mõistagi ilma vasikata lüpsigruppi. Samas on ammlehmana leidnud omale hea rakenduse mõned sellised loomad, kes mingil anatoomilisel põhjusel hästi robotiga lüpsmiseks ei sobi – kas on neil udara asetus jalgade suhtes tavapärasest erinev või nisad keerulise kuju või asetusega. Selmet need lehmad kombinaati saata, saab neid edukalt rakendada farmis vasikate üleskasvatamiseks.
Kõik poeginud lehmad suunatakse lüpsirobotisse, et kontrollida ternespiima kvaliteeti ja kogust. Üsna pea suudavad vasikad ära juua suurema osa amme piimast ja lehm enam täiendavat lüpsmist ei vaja. Siis suunatakse ammed koos vasikatega omaette aedikutesse sellesse lauda ossa, kus varem olid vasikate grupisulud.
Võrdlus lutivasikate ja imetatud vasikate vahel
Mõnikord juhtub, et poeginud lehma ternespiim ei ole hea kvaliteediga ja vasikale joodetakse esimene ternes pudelist, mõnikord on vasikas lihtsalt rumal ja ei õpi ühel või teisel põhjusel lehma nisa imemist ära. Mõnikord poegib lehm teistest suure vahega ja ei taha vasikat omaks võtta. Sellised juhud on farmis lahendatud väikese lutivasikate grupiga, kes saavad endale praakpiima. Kõrvuti asuvate lutivasikate ja ammedega vasikate vahel on erinevus – ammede juures kasvavad vasikad paremini ja on tervemad.
Teine omamoodi vahva erand on lehmad, kes saavad oma vasika üles kasvatada lüpsigrupis. Need lehmad joodavad oma vasikat ja käivad vabatahtlikult robotis lüpsmas. Vasikas elab koos emaga lüpsilaudas ja askeldab seal teiste lehmade vahel ilma, et kedagi segaks. Sellistelt lehmadelt pärineb info vasikate tarbitava piima koguse kohta – kui vasikas kolmandal elukuul võõrutatakse, hakkab lehm robotis 18-20 kg rohkem lüpsma.
Imetamise mõju vasikate ja ammede tervisele
Ammesid imevad vasikad on väga terved ja kasvavad kiiremini kui lutivasikad. Ei ole suurenenud udarapõletike esinemine farmis tervikuna ega imetavate lehmade seas. Alanenide farmis on kari üldse terve ja antibiootikume ei ole kunagi palju kasutatud, kuid vasikate tervis on ammede hoole all veelgi paranenud. Vähem on probleeme nii hingamisteede haiguste kui kõhulahtisusega, kinnitab farmi loomaarst Katri Moisala. Vasikate ööpäevane juurdekasv on muljetavaldav – lihaveise ristanditel kuni 2 kg ööpäevas!
Vasikate imetamine ei halvenda lehmade ega vasikate tervist.
Vasikate parem hind realiseerimisel
Farm müüb võõrutatud vasikatest kõik need, keda endale karjatäienduseks ei jäeta, kohalikesse farmidesse tapaküpseks kasvatamiseks. Seda silmas pidades seemendatakse osa karjast limusiini tõugu lihaveiste spermaga. Ristandvasikate eluskaalu kilogrammi eest saab paremat hinda. Lisaks on ammede all kasvanud vasikad suuremad, kui tavafarmide sama vanad vasikad, heas konditsioonis ning tugeva ja terve välimusega. Tänu sellele on vasikate ostja hakanud Alanenide vasikate eest täiendavat tasu maksma.
Rõõm loomade heaolust
Kui Mari Alanenilt küsida ammlehmade kasutamise majandusliku tasuvuse kohta, ei oska ta sellele vastata. Nad ei ole vastavaid arvutusi teinud. Küll teab ta, et tagasi vana, s.t ämbritega jootmise süsteemi juurde, nad minna enam ei saa. Praegune on lihtsalt nii palju parem kõigile – nii lehmadele, vasikatele kui farmis töötavatele inimestele. Loomaarst Katri ütleb, et tal on selles farmis käies alati tunne, et loomadel on kogu aeg suu kõrvuni.
Vasikad õpivad lehmade kõrval väga kiiresti koresööta ja starterit sööma.
Tõesti, nii lehmad kui vasikad näevad Alanenide juures terved ja läikivad välja, on rahulikud ja julged ning heas toitumuses. Kõik on paigas ja toimib.
„Iga lehm imetab oma vasikat ise“ – süsteem Lempääläs
Hanna Myrskyranta farmis on samuti holsteini ja äärširi tõugu lehmad ning lüpsmine käib lüpsiroboti abil. Põhikarjas on praegu 75 lehma, kes annavad igaüks ligikaudu 10 000 kg kõrgeima kvaliteediga piima aastas. Farmis on kaks lehma, kelle eluajatoodang ületab 100 000 kg. Farm kasutab 90 ha maad, millel karjatatakse loomi ning toodetakse silo. Lisaks Hannale töötab farmis üks abiline loomadega ning üks osalise koormusega abiline masinatöödel. Viimased viis aastat imetavad selle talu piimalehmad oma vasikaid ise.
Miks imetab piimakarja vasikat ema ise?
Kui Hanna 2005. aastal oma vanemate 1970ndatel ehitatud lõaspidamisega piimafarmi päris, otsustas ta hakata farmi moderniseerima. Kõigepealt mindi üle vabapidamisele ja lüpsiplatsil lüpsmisele. 2015. aastal paigaldati perenaise tervisemurede ja töökoormuse vähendamise vajaduse tõttu farmi lüpsirobot. Enam-vähem samal ajal nägi Hanna sotsiaalmeedias uudist farmist, kus vasikaid peeti koos emadega. Lisaks sai perenaine inspiratsiooni õe lihaveisefarmist, kus iga amm oma vasika ise üles kasvatab. Nii sündis mõte sellist süsteemi oma laudas proovida. Mõeldud – tehtud! Alguses jättis Hanna vasikad lehmadele imetada esimesteks elunädalateks. Kuna see toimis hästi ja vähendas oluliselt töökoormust, jäeti vasikad lehmade juurde vastavalt kuni müümise või võõrutamiseni.
Lihtsuse võlu
Lehmadel lastakse poegimisalal rahulikult poegida ning emal ja vasikal hoitakse silm peal. Esimeseks elupäevaks on koostatud nimekiri asjadest, mida jälgitakse – kas vasikas käib imemas, kas ema tunneb vasika vastu huvi ja muud olulised verstapostid.
Üldiselt võtavad kõik lehmad vasika hästi omaks. Kui asjad ladusalt ei lähe, siis on enamasti lehmal tervisemure, mille kõrvaldamine aitab vasika omaks võtmisele kaasa. Esimestel päevadel suunatakse lehm robotisse lüpsile vastavalt vajadusele. Kui ema ja lapsega on kõik korras, suunduvad nad lüpsigruppi.
Vasikad saavad laudas üsna vabalt liikuda ja endale magamiseks sobiva koha valida. Suuremad vasikad eelistavad sageli kasutada mängu- ja puhkeplatsiks poegimisaedikut. Väiksemad leiab lamamisasemelt ema kõrvalt või lehma nina ees turba seest magamas.
Vasikate ja lehmade tervis on silmnähtavalt hea, vasikad kasvavad kiiresti ja ei häiri teisi lehmi. Kui vasikas kolmekuuselt võõrutatakse, kasvab lehma päevatoodang robotis jällegi ligikaudu 18-20 kg.
Vasikate realiseerimine ja karjatäiendus
Kõik noorloomad, keda karjatäienduseks ei jäeta, müüakse 4-8 nädala vanuselt Atria vahendusel veiselihatootjatele, kes vasikad tapaküpseks kasvatavad ja realiseerivad. Seda silmas pidades kasutatakse ka Myrskyranta farmis lehmade seemendamist lihaveisetõugude spermaga. Seemendamisel järgitakse aretusplaani, piimaveise spermaga seemendatakse 30 karja paremat lehma, nende vasikad genoomhinnatakse ja karjatäienduseks jäetakse paremad. Ülejäänud lehmad seemendatakse enamasti heleda akviteeni tõugu pullide spermaga.
Esimesed imetatud lehmikud on tänaseks jõudnud poegimis- ja lüpsiikka. Perenaisele tundub, et need lehmad annavad paremini piima. Teadusuuringud kinnitavad, et parema juurdekasvuga lehmikud on tulevikus parema jõudlusega.
Õppetunnid imetavate lehmadega farmidest
Kuigi külastatud farmide vasikate pidamise põhimõtted olid mõnevõrra erinevad – ühes imetavad vasikaid ammed ja teises vasikate oma emad – siis põhilised õppetunnid olid samad:
- vasikate imetamine ei halvenda lehmade või vasikate tervist;
- vasikate tervis ja juurdekasv on imetamisel oluliselt parem, võrreldes piima jootmisega ämbrist;
- mida vanem on vasikas, seda kergemini läheb võõrutamine;
- võõrutamist elavad lehmad rohkemgi üle, kui vasikad;
- vasikad õpivad lehmade kõrval väga kiiresti koresööta ja starterit sööma;
- imetamise rakendamine ei nõua farmilt suuri investeeringuid, süsteemi saab kohandada väga lihtsate võtetega, kasutades käepäraseid vahendeid;
- inimese roll imetamist kasutava süsteemi puhul on loomi jälgida ja võimalikud probleemid varakult ära tunda.
Õpireis sai teoks aprillis 2022 tänu meid lahkesti vastu võtnud farmidele Soomes. Suur tänu võõrustajatele Mari ja Ville Alanenile, Katri Moislale ja Hanna Myrskyrantale.
Ükski õppimine ei toimu ilma õpilaste huvita. Suur tänu särtsakatele huvilistele Annika Veidenbergile Pajumäe talust, Svetlana Siigurile ja Aili Einalale Abja Farmidest, Lii Sammlerile Maalehest, Hanna Raidevere-Sepale Torma POÜst ja põllumajandusettevõtjale Karmen Tenderile.
Toimetaja: Annika Suu
Loe Piimaklastri kodulehelt: Uuendnoorkarja söötmisstrateegia vabapidamisega farmides.
Avaldatud: ajakirjas Tark Talu nr2 detsember 2022
