Viimased aastad on hästi toonud nähtavaks kodumaise toidutootmise ja autonoomsete maamajapidamiste olulisuse. Huvi sektorisse siseneda on suur. Sama suur on küsimuste hulk, mis maaettevõtlushuvilisi valdab: millest lähtuda tegevusala valimisel? Milliseid vahendeid või ressursse on vaja? Kas nende soetamiseks on võimalik taotleda toetust või kasutada soodustingimustel laenuraha? Millised on õppimisvõimalused erialal? Kustkohast leida usaldusväärset informatsiooni? Kuidas on teistel samas valdkonnas läinud: mis on nende suurimad õppetunnid, väljakutsed ja arengukohad?

Kogemuse kirja pannud: Kaja Piirfeldt
oktoober 2022

Varisoo talu Lääne-Virumaal on sama vana kui noorperemees Ragnar Viikoja.
Teraviljakasvatus on populaarne tegevusala ja vaba maaressurss selleks on Eestis sisuliselt ammendunud.

Teraviljakasvatus Eestis ja Varisool

Teraviljakasvatus on oluline tegevusvaldkond. Eestis kasvatakse 2022. aasta seisuga PRIA andmetel meil teravilja kokku 371 113 hektaril. Ligi poole sellest pinnast moodustab nisu, pisut alla kolmandiku oder, 11 protsenti kaer ja 4 protsenti rukis. Teiste teraviljade osakaal on oluliselt väiksem. Eestlaste omatarve vilja osas on umbes 0,6 miljonit tonni. Kaks kolmandikku toodetust läheb riigist välja. Spekulatiivselt ületab 2022 ekspordimaht  põlluviljade (teravili, raps, kaunviljad) osas miljoni tonni piiri. Suurem osa välja veetavast viljast on kõrge kvaliteediga ja läheb müüki toiduviljana.

Varisool kasvatakse teravilja juba aastakümneid, täna majandatakse kokku 1000-l hektaril, millest 900 on kasutuses teraviljakasvatuses.

Soov inimestele kasulik olla viis toidutootmiseni

Varisoo OÜ noorperemees Ragnar Viikoja on talupidajast isa kaudu põllumajandusega seotud olnud lapsest saadik.

Lisaks peretalus kaasalöömisele ja enda ettevõttele juhib Ragnar Eesti Seemneliitu (ES). ES koondab kohalikke sertifitseeritud seemne tootjaid ja müüjaid, eesmärgiga tõsta sertifitseeritud seemne kasutamise osakaalu Eesti taimekasvatuses. Sertifitseeritud seeme ehk SERT-seeme on kvaliteetne, just kohalikesse kasvuoludesse mõeldud seeme.

Lisaks eeltoodule panustab Viikoja sektori arengusse erinevates töögruppides ja ühingutes: MTÜ Eesti Noortalunikud juhatuse liikmena haldab kogemuste vahetamist teiste Euroopa Liidu noortalunikega ja on kaasategev ka Virumaa Põllumeeste Liidu juhatuses. 

Algselt õppis Ragnar hoopis geenitehnoloogiks. Aasta pärast ülikooliõpingute lõpetamist kaitseväes andis võimaluse oma eesmärkide üle järele mõelda. Toidutootmine kui inimkonna seisukohalt eluliselt vajalik tegevusvaldkond tundus sedavõrd olulisena, et edasised õpingud ja tööelu jätkusid juba põllumajandusvaldkonnas.

Pika plaaniga populaarne tegevusala

Teraviljakasvatus on alustavate põllumajandusettevõtjate seas jätkuvalt soositud tegevusala. Kuna vaba maaressurss on täna Eestis end sisuliselt ammendanud, siis sektoris alustamine nõuab järjest suuremat paindlikkust nii omandiõiguse, maade paiknemise ja kvaliteedi kui ka koostegemise osas.

Ragnar soovitab äriplaani koostamisel välja otsida ja analüüsida Maaülikooli diplomitöid, mis on koostatud erineva suurusega teraviljatootmiste tarbeks meie tingimustes ja annavad hea ülevaate varieeruvate mahtudega opereerimise tasuvuse kohta.

Taimekasvatuses ei saa üle ilmastiku olulisuse faktorist, mistõttu on väga oluline arvestada, et toimetulekupiiril majandada on ülimalt riskantne. Heal aastal saadud vahendeid tuleks kindlasti säästlikult opereerida, sest võib juhtuda, et järgmine aasta saak põua tõttu ikaldub või jääb liigmärja koristushooaja tõttu suuresti põldu. Seega on kogemustega viljakasvatajate sõnul tegevuste planeerimine ja kulude-tulude arvestus kohane teha mitte iga-aastaselt ega hetkeseisuga, vaid vähemalt kolme, paljude arvates isegi 5 aasta keskmisena. Ka Varisool sihitakse mitte ühte head aastat vaid peetakse oluliseks mitme aasta peale kokku võetud tulemust.

Kõrge riskitasemega tegevusala

Ettevõtlusteekonna eeletapis on hea läbi mõtelda, milliseid kultuure kasvatama hakatakse. Siinkohal tuleb lisaks mulla omadustele lähtuda mitmetest asjaoludest: eeskätt viljavaheldusele esitatavatest nõuetest, aga ka agrotehnilistest võimalustest. Suures plaanis  on sordivalikul märksõnaks varieeruvus:  selleks, et tagada sujuv ja maksimaalselt efektiivne koristus, peaks viljad valmima erinevatel aegadel. Prognoos koostatakse enamasti nädalase täpsusega ja koristusaeg on oluline indikaator sortide ja kultuuride valikul, et kulud kaetud saaks. Viikoja kogemuse põhjal on erinevad liigid ka erineva ilmastikutundlikkusega, ehk kui suviviljadel on hea aasta, siis taliviljadel tihtipeale halb, seega on hea riskide maandaja vana hea 50 /50 põhimõte.

Sama kehtib ka toodangu hindade fikseerimise osas, mis viljakasvatuses samuti üks võimalus on. Põllumajandustootjaid on aegade algusest „mänguriteks“ nimetatud ja mitte asjata. Riskitegureid on valdkonnas väga palju ja edukus sõltub just nagu aktsiabörsil investeerides mitte üksikutest õnnestumistest vaid pigem süsteemsest ja läbimõeldud tegutsemisest, kus kõrgendatud riski saab lubada vastavalt oma baasi tugevusele fikseeritud ulatuses tegevuste mahust. Sama kehtib ka viljahindade lukku panemise kohta: kogenud põllumehed on enamasti isikliku riskitaseme määratlenud ja fikseerivad isegi ilmselgelt ülisoodsate hindade puhul vaid teatava osa (reeglina kokku kuni 50 %) oma toodangust, sest selle täpset suurust ei tea tegelikult  keegi enne, kui terad salves on.

Maa olulisus

Kui paljude teiste tegevusalade puhul on võimalik maaga „mängida“ , siis teravilja puhul on selle hulk ja kvaliteet otseses seoses kavandatavate tegevuste tulukuse ja mastaapidega. Erandiks tootjad, kes leiavad võimaluse oma toodangu väärindamiseks teenusena või enda tootmisüksuses.

Oluline ei ole mitte ainult hektarite arv, aga ka maa kvaliteet ja asukoht. Seda nii ühtsuse mõttes, et põllud asuksid võimalikult kompaktselt, kui ka näiteks kaugus teravilja kogumispunktidest. Kuna transpordikulu-ja kiirus, vajadusel ka kuivatamisvõimalus,  on olulised faktorid, võib anda ladude, kuivatite, sadama jm strateegiliselt oluliste kohtade suhtes soodne paiknemine olulise konkurentsieelise.

Vajaliku maa kogust on siinkohal lihtne määrata: mida rohkem, seda parem. Teraviljakasvatus on eeskätt mahuäri ja kõik alates masinate tasuvusest kuni sisendite hindadeni, lõpetades otsetoetuste summaga, sõltub kogustest.

Noorte ettevõtjate seas on järjest tavapärasem ka suurte investeeringute tegemine mitme tootmisüksuse peale. Siinkohal tuleb veelgi hoolikamalt läbi kalkuleerida riskid: ilm, tööaja jaotus, kulutuste jagamine võimalike remonditööde korral jms. Samas annab see  võimaluse ka väiksematele ettevõtjatele uuemat tehnikat soetada ja kasutada. Viikoja sõnul tasuks külvpinna jäämisel alla 200 ha vaadata pigem teenustööde suunas, mis on samuti muutunud kättesaadavamaks. Investeeringu tasuvuse toovad tagasi just hektarid.

Kuhu vahendid paigutada?

Juhul kui tekib võimalus tehnikat ise soetama hakata, tasuks alustada just selles järjekorras, milliseid masinaid tootja kõige rohkem kasutab. Sealjuures uue kombaini tasuvuse piiriks loetakse vaikimisi umbes 500 ha koristusalust pinda. Alternatiivina teenustööle pakuvad suurimad masinatootjad ka rendikombaine hooajaks: need võimalused tasub varakult välja uurida ja vajadusel lepingud ette sõlmida.

Muude vajalike sisendite nagu väetised, seemned, taimekaitse jne osas on Eesti turul mitmeid edasimüüjaid, kes pakuvad koos kaubaga ka agronoomilist nõuannet ja tuge. Kui taustateadmised veel väikesed on ja paljut küsidagi ei oska, tasub kindlasti kasutada Maaelu Edendamise Sihtasutuse taimekasvatuse konsulentide tuge: teenus on tingimustele vastavatele  põllumajandustootjatele 90 % osas riigi poolt toetatav.

Lisaks maa ja tehnika vajadusele tuleb läbi mõelda kuivatamine, laoruumid vilja hoidmiseks ja tootmisviis: kas tava või mahe?

Mahetootmine kui võimalus alustada väikeste investeeringutega

Ragnar toob välja, et mahetootjana alustamine nõuab oluliselt väiksemaid investeeringuid ja seega on ka riskid madalamad. Arvestada tuleb muidugi, et ka saak jääb tavatootmisega võrreldes kuni poole väiksemaks ja tänase seisuga on kokkuostuhinnad tava- ja mahetoodangu osas praktiliselt ühesugused. Võimaluseks on siinkohal leida väärindaja või koostööpartner, kes on suuteline mahedat realiseerima või töötlema ja nõus selle eest ka rohkem maksma.

Eelisena saab välja tuua väiksemat keskkonnamõju, pisut suuremaid hektaripõhiseid toetusi ja maa kättesaadavuse eelist eraomanikelt: paljud maade valdajad, eriti need, kes ise oma põldude vahetus läheduses elavad, soovivad, et taimekaitsetöid läheduses ei teostataks.

Kui mahetootmise hetkeseisu numbrites vaadata, siis näiteks kaera kasvatatakse tänavu Eestis ligi 40 000-l hektaril, millest kaks kolmandikku on mahekaera pind. Rukkikasvatuses on mahevilja all praegu  41 protsenti ligikaudu 14 000 ha suurusest pinnast. Ka tatart kasvatakse Eestis iga aastaga järjest enam, käesoleval aastal üle 900 hektari, millest lausa 85 protsenti on mahetatar. Mahe on ka valdav osa õlikanepist: vaid kümnendik on siin tavatootmise all.

Teadmised ja oskused

Taimekasvatuse alaste teadmiste omandamiseks on Eestis väga head võimalused: kutsekoolides saab õppida nii statsionaaris kui ka sessioonõppes erinevatel tasemetel, Maaülikooli loetakse lausa nii heaks, et kool kuulub põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailma 100 parima ülikooli edetabelisse.

Lisaks formaalsele haridusele pakuvad enese täiendamiseks võimalusi õppepäevad, seminarid, konverentsid, erialaliidud, edasimüüjad, konsulendid ja ühistud. Muidugi ka internet, kus samuti taimekasvatuse eri aspektide kohta palju eestikeelset informatsiooni leidub.

Kuna taimekasvatussektoris on töökätest hooajal enamasti puudus, siis on kättesaadav ka võimalus end mõnda hästitoimivasse ettevõttesse praktikale või abiliseks pakkuda ja protsessi käigus päriselust põllul hea ülevaade saada.

Teraviljakasvatus teise töö kõrvalt

Kuigi pisut eemalt vaadates tundub, et hõivatus sektoris on sesoonne, siis tegijate kogemused räägivad enamasti teist keelt. Mõned kuud talvel, millal põllule ei pääse, kuluvad enda täiendamiseks ja taastumiseks ning uueks pingeliseks hooajaks valmistumiseks, sest nõuded ja võimalused taimekasvatuses muutuvad kiirelt ja sellega kursisolemine on mitte lihtsalt oluline, vaid hädavajalik. Ka hooaja öised pritsimistööd ja koristusperioodi päevad kombaini roolis ning ööd kuivatis tahavad kompenseerimist. Selle sõna tõelises tähenduses edukas saab olla ainult ettevõtja, kes iseenda eest piisavalt hoolt kannab.

---

Kuula ka teisi kogemuslugusid taskuhäälinguna

Artikkel ilmub “Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas” raames. Toetab Euroopa Liit