Kevadine metsaistutusmaterjal tasub sügisel ära tellida, sest kevadel ei pruugi taimlatest enam midagi võtta olla.
Metsataimede kasvatajate sõnul on metsaomanikud viimastel aastatel muutunudki üsna ettenägelikuks ning planeerivad töid aegsasti ette.
„Asi on praegu läinud päris moodi," muheleb Raivo Kool, kes kasvatab avajuurseid metsataimi Rakvere lähistel. Kooli sõnul ongi tal kevadeks ära lubatud kõik kase- ja kuusetaimed, kuid mändi on veel saada.
Sõmerpalu lähistel asuvas Forestplanteri taimlast on ettevõtte juhatuse esimehe Mait Laidvee sõnul võimalik tellida veel suletud juurekavaga kuusetaimi. «Ettenägelikud on taimed ära tellinud," märgib Laidvee. „Kuusetaimi veel on, aga kardan, et need, kes tellimisega päris kevade peale jäävad, ei pruugi Eesti turult taimi enam leidagi."
Mände, kaski ja lehist aga toodabki ettevõte üksnes tellimise peale, kuna nõudlus on aastati olnud väga erinev.
Laidvee sõnul tekib üha rohkem järjepidevaid kliente, kes töid aegsasti ette kavandavad. Sel aastal on tehtud palju lepinguid juba ka tuleva aasta sügisel n-ö istutusvalmis saavate taimede peale – mulda lähevad need siis kas sama aasta sügisel (sügisistutuse korral) või 2016. aasta kevadel.
ÜHISTUTE ÜHISTELLIMUS
Tellimusi metsataimede hankimiseks aitavad metsakasvatajatel teha ka metsaühistud, kes saadavad oma liikmetele online-tellimisvormid ning nende andmete põhjal koostatakse taimekasvatajatele ühistute koondtellimus. Keskühistu Eramets tegevjuhi Indrek Palmi sõnul saab nende kaudu tellida peamiselt avajuurset kuuske, mis on pärit Eestist ja Leedust.
„Meie koostööpartner on seotud Leedu riiklike puukoolidega, nende hinna ja kvaliteedi suhe on hea," põhjendab Palm, miks vahendavad nad ka Leedu taimi.
Palmi sõnul on tellimusmaht poole miljoni taime ulatuses täitunud, teist sama palju on võimalik ühistute kaasabil veel ette ära tellida.
„Üle miljoni taime me tõenäoliselt ei saa," nendib Palm, et viivitada ei maksa. „Meil on tarnemahud kokku lepitud." Оnline-tellimisvormid suletakse, kui see maht täis saab.
Mullu oligi tema sõnul nii, et metsaomanikud oleks taimi võtnud rohkemgi, kui kasvatajatel oli võimalik müüa, tarnemaht täitus märtsi lõpus-aprilli alguses.
„Kes kevadel ärkavad, jäävad üldjuhul ilma," nendib Põlva metsaomanike seltsi konsulent Erki Vinni, lisades, et üldiselt on inimesed teadlikuks muutunud ega jäta taimede hankimist viimasele minutile.
Ettetellimise praktiseerimine on hea ka metsataimede kasvatajatele, kes teavad niimoodi mahtusid planeerida. Metsaomanikke motiveerib oma sõna pidama ettemaks, mida metsakasvataja taimede tellijalt küsib.
Raivo Kooli sõnul hakkas ta ettemaksu küsima, kui 2013. aasta kevadel juhtus tal nii, et ükski taimede ettetellija ei tulnud kaubale järele. See aga tähendas, et talle jäi kevadel kätte ümmarguselt 60 000 männitaime, sellest suurem osa õnnestus tal siiski hiljem realiseerida.
Kool nendib, et ettemaksu küsib ta alles kevadel, aprillis, kui on selge, kuidas taimed talve üle elasid ja kas ta saab tellimused kindlasti täita.
Erametsaomanik saab metsa uuendamiseks ka toetust taotleda.
Metsakultiveerimismaterjali soetamisel on toetuse määr kuni 80% soetuse kogumaksumusest, kuid mitte rohkem kui 35 senti laialehise lehtpuuliigi ning 16 senti teiste metsapuuliikide taime kohta.
Toetust makstakse ka maapinna ettevalmistamiseks, metsaistutustöödeks ja kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri hooldamiseks.
Nõudlus kasvas
• Aastaraamatu Mets 2013 andmetel suurenes kultiveerimishuvi ja seega ka taimenõudlus 2012. aastal. Võrreldes 2011. aastaga kultiveeriti siis 5,5 miljonit taime enam.
• Võrreldes 2011. aastaga toodi taimepuuduse leevendamiseks sisse ka senisest kolm korda enam metsakultiveerimiseks sobivaid taimi. Rohkem istutati Läti ja Leedu päritolu kuusetaimi, vähemal määral Valgevene päritolu kuusetaimi ning Läti päritolu männi-ja kasetaimi.
• Kõige enam toodi sisse paljasjuurseid kuuseistikuid, mis moodustasid sissetoodud taimedest 98%.
• Suurenenud on sügisene taimeturustus: kui 2011 sügisel müüdi 0,9 miljonit taime, siis 2012 sügisel 1,7 miljonit.
• 2013. aastal istutas RMK kokku 18,4 miljonit taime. Noorendike rajamiseks kulus üle 14 miljoni taime. Kõige rohkem istutati riigimetsa noorendike rajamisel mändi (50,5%) ja (kuuske 44,6%).
• Erametsas kasutatud taimede arvu kohta keskkonnaagentuuril andmed puuduvad.
Metsataimede kasvatajad ühinesid erialaliiduks
Eesti metsataimede kasvatajad asutasid oktoobri lõpus mittetulundusühingu Eesti Metsataimetootjate Liit.
MTÜ juhatuse liikme Lehar Lindre sõnul on liidu peamine eesmärk koondada ühingusse Eestis metsataimede kasvatamisega tegelevad eraettevõtjad, kes omavad vastavat tegevusluba ja tootmisvahendeid ning kasvatavad Eesti metsade uuendamiseks sobivaid metsataimi Eesti päritolu seemnetest.
„Keskkonnaaspektist lähtuvalt on ühingu eesmärgiks propageerida ja edendada Eesti metsaomanike seas Eesti päritolu algmaterjalist Eestis toodetud metsakultiveerimismaterjali senisest laialdasemat kasutust, millega toetatakse omakorda Eesti metsanduse jätkusuutlikku ja säästvat arengut ning Eesti metsade genofondi säilimist," selgitab Lindre.
Samuti on liidu üheks eesmärgiks aidata liidu liikmeid metsataimede tootmisega seotud võimalike probleemide lahendamisel.
Liit propageerib metsataime-tootjate seas ka paremat ühistegevust, mille alla kuulub toodangu reklaam ja selle õige kasutus metsade uuendamisel.
Hetkel katavad liidu liikmed Eesti erataimlates kasvatatud Eesti päritolu metsataimede tootmismahu turuosast ligikaudu 60%.
Kristiina Viiron, 11.11.2014, Eesti Päevaleht (erileht), lk 2-3.
