Maaelu taskuhäälingud kirjeldavad maaettevõtlusega alustajatele tegevusega kaasnevaid võimalusi, aga ka ohte kogemuslugude kaudu.
Harjumaal tegutsev Allika talu algas kahest Maamessilt kaasa toodud lambast, ja jätkab teekonda liha väärindamisega. Eesmärgiks on, et kõik talus kasvanud loomad väärindatakse kohapeal ja müüakse otse talust tarbijale.
Viimased aastad on hästi toonud nähtavaks kodumaise toidutootmise ja autonoomsete maamajapidamiste olulisuse. Huvi sektorisse siseneda on suur. Sama suur on küsimuste hulk, mis maaettevõtlushuvilisi valdab: millest lähtuda tegevusala valimisel? Milliseid vahendeid või ressursse on vaja? Kas nende soetamiseks on võimalik taotleda toetust või kasutada soodustingimustel laenuraha? Millised on õppimisvõimalused erialal? Kustkohast leida usaldusväärset informatsiooni? Kuidas on teistel samas valdkonnas läinud: mis on nende suurimad õppetunnid, väljakutsed ja arengukohad?
Kogemuse kirja pannud: Kaja Piirfeldt
juuni 2023
Lambad Lexuse pakiruumi ja maale elama: Allika talu peremehe Argo lugu
Loomapidajaks sai Argo Allikmets natuke juhuslikult. 2016-ndal aastal läksid mõned linnapoisid maaelu tutvustavale Maamessile. Ühel nendest, tulevasel Allika talu peremehel Argol, oli parajasti sünnipäev tulekul. Sõbrad pakkusid: ostame Sulle kingituseks lamba! Argo ei olnud hästi nõus ja ega need laadale toodud lambad ei olnud tegelikult müügiks mõeldudki. Kuidagi läks siiski nii, et mõni aeg hiljem laadisid need samad poisid 2 villakandjat valge Lexuse pakiruumi ja loomad jõudsid sel moel oma uude koju, Allika tallu Kernu vallas.
See on Argo vanaisa talukoht ja 7 aastat pärast saatuslikku Maamessi on siin elujõuline väikemajapidamine ning noore pere töö- ja elukoht. Tänaseks on põhikarjas loomade arv lähenemas 50-le, lisaks talled ja mõnikümmend lihaveist. Kerkimas on nii uus elumaja kui ka lihakäitlemisruum, õuel on omajagu põlluharimiseks vajalikku tehnikat. Maad haritakse 140 hektarit, millest osa pere talumaad, kuid valdavalt on tegemist rendipõldudega, mis paiknevad eri kohtades ja suuresti majapidamisest eemal. Kasvatatakse loomadele rohusööta ja pisut ka teravilja. Kogu tootmine on mahetunnustatud.
Viimased aastad on tegeletud väiketapamaja ehituse ja liha käitlemiseks vajalike tunnustuste, kooskõlastuste ja sisseseade paika saamisega. Eesmärgiks on, et kõik talus kasvanud loomad väärindatakse kohapeal ja müüakse otse talust tarbijale.
Maaelutoetused toovad maale
Esimese tarktori ja maade harimiseks vajaliku tehnika soetas Argo alustava põllumajandusettevõtja toetust kasutades. Hilisemaid investeeringuid, sh päikesepargi rajamist ja väiketapamaja ehitust on aidanud muuhulgas rahastada Maaelu Edendamise SA laen ja LEADER-i meetmesse kirjutatud projekt.
Allikmets ütleb, et need võimalused mängisid tema maale asumisel ja ettevõtlusega alustamisel otsustavat rolli. Kuigi majapidamisse on läinud kõvasti ka isiklikke vahendeid nii rahalises kui ajalises mõttes, ei oleks ainuüksi oma jõududega ettevõtluse ülesehitamine linnast vanaisa talukohta kolinud noormehele jõukohane olnud.
Alguses oli lihtsalt soov maal elada ja loomi kasvatada. Majanduslikust aspektist, sh tasuvuseks vajalikust loomade hulgast, ei osanud tulevane peremees esialgu midagi arvata. Hakates end koolitama ja erialaga kurssi viima, sai siiski üsna ruttu selgeks, et oma väike kari karjamaal rohtu söömas on küll ilus aknast vaadata, kuid ettevõtte toimimiseks ja maaelu võimaldamiseks hädavajalikke kulusid see ei kata.
Kuna Argo oli eelnevalt kokana töötanud ja liha käitlemise kogemus oli olemas, see töö talle meeldis ja sobis, tekkis mõte, et mahtude suurendamise asemel saaks väärtust luua liha väärindamisega.
Väikeettevõtlusega maal võib tegelda küll aga raha peab endal olema
Alustuseks hakkas Argo uurima, mida selle jaoks vaja on, et loomi ise käitlema hakata. Info otsimisele ja lugemisele lisandusid koolitused. Esimesed hinnapäringud läksid teele 2019-ndal aastal, seega on protsess tänaseks kestnud tubli 4 hooaega ja kuigi lõpp paistab, on see olnud omajagu väljakutseid pakkuv teekond, kus senini peamiselt kulutusi ette näidata saab.
Väärindamisega alustamiseks on vaja kergesti puhastatavat ja temperatuuri hoidmise võimalusega käitlemisruumi. Kohapeal sellist hoonet polnud, millest see kohandada. Arutelu tulemusena jõuti külmik-merekonteinerini. Selle hankimine tundus noorele peremehele jõukohane ja konteiner ise juba poolvalmis asi. Mida rohkem aga asjasse süüviti, seda selgemaks sai, et nii lihtne see siiski pole.
Kuna konteiner oli teisaldatav “poolvalmis asi”, siis Argo ei osanud arvata, et selleks on vaja ehitusluba. Aga on. Konteineri soetamiseks oli taotletud ja saadud osaline rahastus LEADER-i meetmest. Kuid kulu tuleb ettevõtjaks pürgijal esmalt omast taskust teha ja siis, kui kõik vajalik soetatud ja dokumendid korras, saab selle rahastajale edasi esitada. Muuhulgas selgus, et toetuse kättesaamiseks on tegelikult, mis siis, et teisaldatav ja konteiner, vaja investeeringuobjektile kasutusluba. Selleks, et saada kasutusluba, on vaja tuletõrjeveevõtuhüdranti. Mille jaoks omakorda on tarvis esmalt projekti.
Ja muidugi on kasutusloa jaoks vaja tegelikult ka kogu ehitusprotsessi dokumentatsiooni: kaetud tööde akte, ehituspäevikuid jne jne. Aga see pole veel kaugeltki kõik. Lisaks kasutusloale on vaja selleks, et ruumi ametlikult toidu käitlemiseks kasutada, tunnustust Põllumajandus- ja Toiduametilt.
Siinkohal soovitab Argo unustada selle maalähedase nägemuse loomade kodusest stressivabast veristamisest, mis mõndagi meist lapsepõlvest saadab, sest moodsa reaalsusega pole sellel suuremat pistmist. Ruum peab vastama nõuetele: kergesti puhastatav, seadmed lihtsasti pestavad. Ruumis peab olema õigete kallakute ja trappidega põrand. Vaheseinad ja kraanikausid. Sterilisaator nugade puhastamiseks. Kuumavee sterilisaator käitlemisprotsessis nugade töötlemiseks.
Muuhulgas on tunnustuse saamiseks vajalik koostada enesekontrolliplaan. See on detailne kirjeldus kõikidest toimingutest, mida lihaga teha kavatsetakse: mis järjekorras, kuidas jne. Nõuetele vastavuses. Tootja peab olema läbinud toiduhügieeni koolituse ja omama tervisetõendit.
Vahvad üllatused jätkuvad
Muuhulgas selgus töö käigus, et tunnustuse saamiseks oleks vaja võtta veeproov. Muidugi mitte ei tohi seda ise teha. Vastavat teenust pakub tunnustatud spetsialist, kulu ettevõtjale 100 euro ringis.
Tulemustest selgus, et vees on tootjale tundmatu bakter, mida seal mitte olla ei tohiks ja luba seetõttu ei saa. Esialgne paanika – oleme seda vett ise aastaid joonud, millal kasvavad sarved ja saabub surm – asendus uue projektiga, milleks sai kaevupesu. Jah, selline teenus on olemas. Maksab nii 500-600 eurot. Puhatusele järgnes uus proovi võtmine. Bakter oli kadunud, kuid tõusnud oli pesu tulemusena mingi teine näit. Õnneks mahtus see siiki normi piiridesse, niiet 1000 euro võrra vaesema, kuujagu vanemana ja kogemuse võrra rikkamana sai Argo tunnustamise protsessiga edasi minna.
Soovitab kasutada spetsialistide abi
Allikmets nimetab end rahutuks hingeks, kellele meeldib uusi asju teha. Ometi ütleb ta, et kui saaks tänase teadmisega alustada uuesti, siis kasutaks ta nõustajate abi. Ise teha on küll õpetlik ja tore, kuid keerukamate protsesside puhul võib algselt soodsana näiv isetegemine kordades kulukamaks osutuda.
Enesekontrolliplaani koostamiseks kaasas ta abilise, kuna alustajana on väga keeruline kõiki nüansse ja nende läbiviimise veatut protsessi nõuetekohaselt kirjeldada. Ka ehitusega seotud toimingud kasvasid töö käigus üle pea, kuid selleks ajaks oli spetsialisti kaasamine juba välistatud, kui selle otstarbekus kohale jõudis.
Aasta ringi avatud talu
Loo avaldamise hetkeks on Allika talul lõpuks vajalikud load ja kooskõlastused olemas, nii et üks pikk protsess on lõpule jõudnud. Kliendid, kellele värsket ja mahedat toodangut pakkuda, on samuti ootel.
Oma ostjaskonna kujundamisesse ja enda tegemiste tutvustamisesse on teadlikult juba aastaid ettevõttes panustatud. Kasvatatud loomad on siiani lastud käidelda teenusena, kuid müüdud oma talust ja kaubamärgi alt, et tekiks tuntus ja kliendid oskaksid oodata ja küsida.
Tulevikus tahaks Argo ka teistele väiketootjatele tapa- ja käitlemisteenust pakkuda. Et tehtud investeeringut otstarbekalt kasutada, selleks piisavalt loomi kohapeal kasvatada ei jõuta.
Alustajatel soovitab Allikmets kindlasti otsida keegi, kes selle tee läbi käinud ja asi endale enne käte külge panemist üksipulgi selgeks teha. Samuti mõelda läbi mahud ja investeeringu tasuvus.
Tema soov on, et tulevikus oleks Allika talu avatud kõikidele soovijatele, nii teistele väiketootjatele kogemuste vahetamiseks, kui kohaliku toidu fännidele. Inimesed saavad tulla ja kuulata-vaadata, kuidas ja mida seal tehakse. Ja kui meeldib ja sobib, siis oma toitu talust kaasa osta.
Kuula ka teisi kogemuslugusid taskuhäälinguna
Artikkel ilmub “Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas” raames. Toetab Euroopa Liit
