Ants-Hannes Viira, Maaelu Teadmuskeskus ja Hardi Tamm, Piimaklaster MTÜ
Allikas: Põllumehe Teataja oktoober 2023 ning Piimakastri projekti lõpparuanne
Põllumajanduse digiteerimist käsitlevad arutelud ja raportid keskenduvad peamiselt kaugseire, täppistaimekasvatuse ja asjade interneti võimalustele taimekasvatuses. Loomakasvatus on digiteerimise kontekstis seni vähem tähelepanu saanud, kuigi täppisloomapidamine ja asjade internet on reaalsus ka selles tootmisharus.
Tootmise iseloomu tõttu toimuvad loomakasvatusega seotud sündmused ettevõtetes pidevalt. Neid sündmusi puudutavad andmed kogutakse kas käsitsi, mitmesuguste farmiseadmete abil või ka lautadesse paigutatud ja/või loomade küljes olevate andurite abil. Enamikku neist andmetest kasutatakse ettevõtetes tootmise korraldamiseks, seireks ja otsustustoeks.
Piimatootmisega tegelevas ettevõttes võib taime- ja loomakasvatuse töölõikudes olla korraga kasutusel kümmekond eri rakendust ja platvormi, millest osade vahel on võimalik sisse seada automaatne või manuaalne andmevahetus, kuid teatud töölõikudes toimub andmete uuesti sisestamine endiselt käsitsi. Andmete topeltsisestamist tuleb vältida ja liikuda erinevate masinate, seadmete ja rakenduste vahelise andmevahetuse suunas.
Kõik andmed peaks edastama riigiga seotud andmekogudesse
Osa loomakasvatuse andmetest jõuab ka Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli (EPJ) ja PRIA andmebaasidesse. Erinevates tarkvarades asuvate andmete kokku koondamine ja ühendamine on põllumajandustootjate jaoks oluline. Osalt ka seetõttu, et kommertsrakendustes hoitavad andmed ei pruugi säilida piisavalt pikaajaliselt. Andmete edastamine kesksetesse (riigiga seotud) andmekogudesse tagaks nende pikaajalise säilimise ja selliseid andmeid oleks võimalik kasutada ettevõtetele täiendava otsustustoe pakkumiseks.
PRIA tellimusel AS-i Helmes tehtud uuringust selgus, et 75% piimatootmisettevõtetest on huvitatud andmevahetuse sisseseadmisest nende praegu kasutatava või tulevikus kasutuselevõetava karjahaldustarkvara ja kesksete andmekogude (PRIA ja EPJ) vahel.
Karjahaldustarkvara ja riigi andmekogude vahele automaatset andmevahetust võimaldavate liideste loomise osas olid tarkvara maaletoojad aga eri arvamustel. Võrreldes iga tarkvara kasutajate arvuga maailmas on Eestis kasutajaid väga vähe. Mõnel juhul oleks see võimalik, teistel juhtudel ei usuta, et nii väikese turu pärast oleksid arendajad nõus liideseid looma. Oluline on ka see, et andmevahetuse sisseseadmiseks tuleb lisaks tehnilistele küsimustele lahendada andmete kasutamise õiguslikud küsimused.
Digiandmetest väärtuse loomise potentsiaal on praegu veel suuresti kasutamata. Oluline on erinevate andmete ja informatsiooni lõppkasutajate vajaduste välja selgitamine. Tarneahelas mitmepoolse andmevahetuse sisseseadmisel on oluline eeldus toiduainetetööstuse vajadus ja huvi esmatootmisega seotud andmete järele.
Jätkusuutlikkuse aruandlus muutub aina tähtsamaks
Nõudlus info järele pigem kasvab (riik, ekspordipartnerid, kohalike tarbijate järgmine põlvkond). Erinevad jätkusuutlikkuse aruandluse alased nõuded toiduainetööstuse ja põllumajandussektori ettevõtetele tulevad praegu paljuski jaekettidelt. Ka suuremad pangad on loonud finantstooteid, mille tingimused (laenuintress) sõltuvad investeeringu olulisusest rohepöörde kontekstis. Loomakasvatusettevõtted peavad tulevikus oma kestlikkuse andmeid jagama mitme teise tarneahelas asuva ettevõttega.
Arvestades olulise osa andmete olemasolu riigi andmekogudes, oleks perspektiivikas automaatsete kliimajalajälje raportite genereerimiseks vastava (riikliku) süsteemi loomine, mida saaks laiendada ka teiste jätkusuutlikkuse aruandluseks vajalike elementidega.
Koos sellega oleks oluline luua nn võrdlussüsteem, mis tooks iga üksiku loomakasvataja jaoks välja, milline on tema kestlikkusnäitajate olukord võrreldes teiste temasarnaste ettevõtetega, ning annaks nõuandeid selle kohta, kuidas ta saaks oma keskkonnajalajälge vähendada ja kestlikkust suurendada.
Loomakasvatusega seotud sündmused toimuvad loomakasvatusettevõtetes pidevalt ning neid puudutavad andmed kogutakse kas käsitsi, erinevate farmiseadmete abil või ka lautadesse paigutatud ja/või loomade küljes olevate andurite abil.
Piima tootmisega tegelevas ettevõttes võib taime- ja loomakasvatuse töölõikudes olla korraga kasutusel kümmekond erinevat rakendust ja platvormi, millest osade vahel on võimalik sisse seada automaatne või manuaalne andmevahetus, kuid teatud töölõikudes toimub andmete sisestamine käsitsi.
Loomade tervist puudutavate andmete puhul on oluline välja töötada ülemaailmsed või üle-Euroopalised haiguste klassifitseerimise standardid. Nende puudumisel ei ole andmevahetus sisulises mõttes võimalik, sest koondatavatest andmetest ei saa järeldusi teha.
Digiandmetest väärtuse loomise potentsiaal on praegu veel suuresti kasutamata. Tarneahelas mitmepoolse andmevahetuse sisseseadmise oluliseks eelduseks on aga toiduainetetööstuse vajadus ja huvi esmatootmisega seotud andmete järele.
Arvestades olulise osa andmete olemasolu riigi andmekogudes oleks perspektiivikas automaatsete CO2 jalajälje ja kasvuhoonegaaside heitkoguste raportite genereerimiseks vastava (riikliku) süsteemi loomine, mida saaks laiendada ka teiste jätkusuutlikkuse aruandluseks vajalike elementidega. Koos sellega oleks oluline luua nn võrdlussüsteem (benchmarking), mis tooks iga üksiku piimatootja jaoks välja, milline on tema olukord kestlikkuse näitajate osas võrreldes teiste temasarnaste ettevõtetega ning annaks nõuandeid selle kohta, kuidas ta saaks oma keskkonnajalajälge vähendada ja kestlikkust suurendada.
Loomakasvatuse suurandmete süsteemi järele on nõudlust
Tarbijate käitumine muutub praegustes oludes (pandeemia, sõda Ukrainas, e-kaubanduse kasv, Euroopa Liidu rohepööre ja sellega kaasnev) küllaltki palju. Võib eeldada, et just loomsete toiduainete kvaliteet, kohalikkus ja tootmispraktikate info läbipaistvus muutuvad olulisemaks. Näiteks võivad tulevikus olulisemaks muutuda andmed söötade ja karjatamise kohta. Samuti võib oodata, et keskkonna- ja kliimaaspektidega arvestamine riiklikes toitumissoovitustes levib lähiaastatel Rootsist ka teistesse Euroopa riikidesse.
Jõudluskontrolli andmetel võiks olla laiemad kasutusvõimalused
Loomaheaolu kvaliteedikavade rakendamine on üks võimalus vastata tarbijate kõrgendatud ootustele loomakasvatuse suhtes. Asjaolu, et kvaliteedikavad kasutavad osaliselt tunnustatud jõudluskontrolli läbi viivate asutuste kogutud andmeid, loob eeldusi Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli andmebaasi kogutavate andmete kasutusvõimaluste avardamiseks ka Eestis. Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetuse rakendamine koos karjaterviseprotokollidega võiks olla tulevikus Eesti karjatervise kvaliteedikava aluseks.
Loomakasvatuse suurandmete süsteemi loomine, liideste loomine farmide tarkvaradega ning andmevahetuse loomine tarneahelas aitaks korraga täita eri osapoolte jaoks mitut eesmärki, mis on seotud sektori jätkusuutlikkuse ning muutuvale väliskeskkonnale ja tarbijate nõudlusele vastamisega. Argumendid loomakasvatuse suurandmete süsteemi loomiseks on järgmised:
- Rohepöördega seotud suur väljakutse on antibiootikumide kasutamise vähendamine 50% võrra. Praegu puudub Eestis ülevaade põllumajandusloomade haigestumisest ja haigustest, farmide antibiootikumikasutusest ning sellest, kas erinevate loomahaiguste puhul on kasutusel kõige optimaalsemad raviskeemid.
- Loomapõhistel andmetel põhineva suurandmete süsteemi loomine annaks sellest ülevaate ning võimaldaks veterinaararstidel ja järelevalveasutustel suunata fookus probleemsetele kohtadele igas farmis ning probleemsetele farmidele ning toetab veterinaaria ümber fokusseerimist haiguste diagnoosimiselt ja ravilt nende ennetamisele. Antud tegevus on oluline nii loomade heaolu, eetika kui rahvatervise aspektidest.
- Tõenduspõhise andmestiku olemasolu võimaldab luua tarbijale suunatud kvaliteedikavasid ja tõendada Eesti loomakasvatustoodete praegu vaid tunnetuslikult väikest keskkonna-, kliima- ja ravimikasutuse jalajälge. Eelnevalt kirjeldatu looks ühtlasema kvaliteediga toodangu abil eeldused ka kõrgema lisandväärtusega toodete tootmiseks piimatööstustes.
- Läbipaistvuse, tõenduspõhisuse ja probleemidega fokusseeritult tegelemise võime suurendab kogu Eesti loomakasvatussektori usaldusväärsust ja loob tulevikus eelduse eksportida kõrgemaid standardeid väärtustavatele turgudele.
- Andmevahetusel põhinev raporteerimine säästab nii ettevõtjatele kui ka riigiasutustele tuhandeid töötunde, kasvatades sedasi nii ettevõtete tootlikkust kui ka riigi toimimise tõhusust.
- Suurandmete süsteem annaks teadlastele senisest palju ulatuslikuma andmestiku, mille abil saaks näiteks tõuaretuses kasutada haigustele ja stressile (sh kliimamuutuste tingimustes kuumastressile) paremini vastu pidavate loomade geneetilist materjali.
Toimetas H.Tamsalu
