Allikas: Põllumehe Teataja,
Triin Hallap (EPKK arendusnõunik), aprill 2023
Jätkame ülevaatega läinud aasta lõpus toimunud õppereisist Iirimaale. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja liikmed ja Eesti Maaülikooli teadlased said näha-kuulda, kuidas on üles ehitatud üks Euroopa kõige integreeritum põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteem. Meenutuste esimene osa ilmus eelmises Põllumehe Teataja numbris.
Reisi jooksul tutvuti põllumajanduse ja toidutööstuse arengut toetava ametiga Teagasc, Dublini Ülikooli kolledžiga Lyons Farm ja Alltech Euroopa peakorteriga.
Ametlikult loodi Teagasc 1988. aastal ja tänaseks on sellest kujunenud nii öelda kõik-ühest-kohast-agentuur, mis pakub Iiri talunikele ja toidutööstustele kombineerituna nii nõuande- kui ka haridus- ja teadusteenuseid. Põllumajanduse arenguloost kirjutades nendivad iirlased ise, et 100 aasta jooksul toimunud kiire areng vaesusest väga konkurentsivõimeliseks põllumajandustootjaks on võimalik olnud just tänu suurepärasele nõuandeteenusele.
Toitainete tööriist
Kuna huvi keskkonnateemade vastu oli reisiseltskonnal suur, siis võtsime ette ka paaritunnise reisi Dublinist lõunapool paiknevasse keskkonnauuringute keskusse Johnstown Castle. Tegemist on Iirimaa juhtiva pinnase ja maakeskkonna uurimisasutusega, kelle naabriks jällegi nõuandeteenistus. Keskuses tehakse uuringuid muldade, toitainete efektiivsuse, taastumise ja kadude kohta, õhu ja vee kvaliteedi ning põllumajanduskeskkonna ja agroökoloogia teemadel.
Johnstowni keskuse juhataja Karl Richards tutvustas 500 ha paiknevat keskust, kus töötab 19 teadlast ja 30 PhD tudengit. Uurisime, kuidas on korraldatud muldade kvaliteedi uuringud. Kuulsime, et Iirimaal on vaid 15–20% muldadest optimaalse kvaliteediga ning viimase viie aasta jooksul on konsulendid ja talunikud saanud kasutada online-rakendust (Nutrient Management Planning) oma mullaviljakuse parandamiseks. Veebitööriist arvestab nii nitraadidirektiivi eeskirju kui ka põllukultuuride nõudeid ja koostab farmi aastase väetiste täieliku loetelu: millised põllud vajavad lupja, sõnnikut, N-, P- ja K-ühendeid, tagades seeläbi, et talu püsib nitraadipiirangute piires ja annab parima tulemuse. Iga-aastaselt koostatakse ka mullaviljakuse raport (2022. aasta raport).
Mulla struktuuri hindamine kui varane äratuskell
Iirimaal on muldade põhiliseks probleemiks nende tihenemine. Tutvusime, kuidas õpetatakse GrassVESS meetodiga talunikke oma rohumaade mulla struktuuri visuaalselt hindama. Vaadeldakse agregaatide suurust, kuju ja tugevust, pooride struktuuri ja juurte jaotust. Mulla struktuur ja mulla “tervis” on omavahelises seoses. Põllumulla kvaliteedi hindamiseks on veidi teistsugune, nn topeltlabidatehnika, mille abil saab hinnata muutusi juba 20–40 cm sügavusel. Iirlaste uuringud on näidanud, et need kaks meetodit võimaldavad mulla struktuuri muutusi märgata juba enne, kui need kajastuvad saagis. Seega saab talunik ennetada kahjusid piirates nt loomade või masinate pääsu karjamaale/põllule.
Kliimaneutraalne põllumajandus – üks kõigi, kõik ühe eest
Kasvuhoonegaaside emissioone hinnatakse Iirimaal kokku olevat 60 miljonit tonni CO2-ekvivalenti, millest põllumajanduse panus on veiste suure arvu tõttu märkimisväärne (37,5%). Süsiniku sidumist mõõdetakse hetkel 30 testkohas üle maa. Teagasc koostöös BordBia ja Iiri Veiste Aretuse Föderatsiooniga (Irish Cattle Breeding Federation, ICBF) töötavad välja digitaalset platformi, mille abil saavad talunikud infot enda kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta ning ideid, kuidas neid vähendada. Eesmärgiks on võetud KHG heitekoguste vähendamine 25% aastaks 2030. Võrdluseks: Eestis oli ilma LULUCF sektorita KHG netoheide 2021. aastal ligi 12,7 miljonit tonni CO2-ekvivalenti ja põllumajanduse osa sellest 13%.
2021. aasta mais käivitus programm Teeviit, kus esmakordselt on terve põllumajandussektor pannud seljad kokku, et Iirimaal saavutataks põllumajanduses kiireid edusamme kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisel ja samal ajal paraneks vee kvaliteet, suureneks elurikkus, ning et ettevõtlus muutuks kasumlikumaks. Samal ajal on programm ka katseplatform farmide süsinikusidumise mõõtmistele ning saadud tulemusi võetakse arvesse riiklikus kasvuhoonegaaside inventuuris.
Kokku 62 partnerit, kõik suuremad piima- ja lihatöötlejad ning muud põllumajandus- ja toiduainetööstuse organisatsioonid on võtnud kohustuse eraldada programmi 7 miljonit eurot, et toetada juba olemasolevate leevendusmeetmete kasutuselevõttu tootmises ning luua samal ajal uusi teadmisi. Praeguseks on projekti raames loodud võrgustik 119 näidispõllumajandustootjast, kelle tehnilisi ja finantstulemusi, kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heitkoguseid ning üldist jätkusuutlikkust on mõõdetud. Konsulendid on koostanud neile farmispetsiifilised plaanid kasvuhoonegaaside vähendamiseks ning näidisfarmide kogemusi plaani rakendamisel levitatakse ülejäänud tootjatele.
Iirimaa on rahvusvaheliste süsiniku-uuringute esirinnas
Lisaks on näidisfarmid lahutamatuks osaks 2020. aastal loodud Riikliku Põllumuldadade Süsiniku Observatooriumi töös. Kõigist Teeviida programmi farmidest on kogutud nii pindmiseid kui ka sügavamaid mullaproove, kust määrati süsiniku ja orgaanilise süsiniku sisaldus, pH ning mitmed teised olulised toitained ja mikroelemendid. Kogutud andmed annavad täpset ja pikaajalist teavet muldade süsinikuvarude ja süsiniku sidumise määra kohta Iiri farmides.
Teine huvitav keskkonnauuringute keskuse juhitud programm puudutab valgalasid (Agricultural Cachment Program). Selle raames on alates 2008. aastast kogutud keskkonna-, agronoomilisi ja sotsiaalmajanduslikke andmeid kuues valgalas. Valgalad hõlmavad erinevaid maastiku/pinnase/põllumajanduse kombinatsioone ning infot saadakse mulla, põhjavee, pinnavee, ilma, ökoloogia, talupraktikate, põllumehe hoiaku, topograafia ning majandusliku tulu kohta. Tegemist on unikaalse andmekoguga, mis aitab lahendada tänapäevaseid säästva toidutootmise väljakutseid. Hetkel on programmi rõhk kasvaval vajadusel parandada vee kvaliteeti ning vähendada kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heitkoguseid, suurendades samal ajal mulla süsiniku sidumist.
Dublini ülikoolis on oluline rõhk põllumajandus- ja toiduteadusel
Külastasime ka veterinaaria, looma- ja taimekasvatuse ning toiduteaduse erialadele spetsialiseerunud Dublini ülikooli kolledžit Lyons Farm. Tegemist on ainukese kõrgkooliga antud valdkonnas ning ka ainukese kõrgkooliga, kellel on oma 250 ha suurune katsefarm, kus kasvatatakse teravilja, peetakse 200 piimaveist, 300 lihaveist, sigu, lambaid, hobuseid ning kodulinde. Kool on väga teaduskeskne, seal töötab 76 teadurit ja 150 magistri- ja doktoriõppe tudengit. Kolledž on populaarne ka välistudengite seas, kelle osakaal on 35%, paljud neist on õppima tulnud USA-st. Teadustöö, mida koolis tehakse, on kõrgelt tunnustatud, nt on 18,6% sealsetest teadusartiklitest 10% maailmas enim-tsiteeritud artikli seas ning UCD toiduvaldkonna teadusartiklid on tsiteeringute poolest absoluutses maailma tipus. Viimasel kümnel aastal on kolledž liikunud riiklikult finantseerimiselt koostööle ettevõtetega, suurendades oluliselt rakendusuuringute osakaalu. Riikliku rahastuse osakaal on vaid 19%, Enterprice Ireland panustab 17%, Teagasc 14%, Iiri Teadusfond 11% ja Euroopa Horisondi rahastus moodustab 8%.
Teadustöö on suunatud EL-i roheleppe ja Iirimaa riiklike eesmärkide täitmisele. Iirimaa kümneaastane strateegia Food Wise 2025 näeb ette põllumajanduse ja toidusektori ekspordi osakaalu suurendamist 85% võrra kuni 19 miljardi euroni, sektori lisandväärtuse suurendamist 70% võrra kuni 13 miljardi euroni, esmatootmise suurendamist 65% võrra kuni 10 miljardi euroni ning põllumajandus- ja toidusektoris töötavate inimeste arvu kasvatamist 23 000 võrra. Kõige uuem strateegiadokument Food Vision 2030 seab eesmärkideks võimekad ja vastupidavad esmatootjad, ohutu ja toitainerikka toidu, mis on tunnustatud nii kodus kui ka eksportturgudel ja innovaatilise ning keskkonnasõbraliku põllumajandus- ja toidusektori.
Hea teada
- Teagasc juhib kokku 50 nõuandekeskust, 7 põllumajanduskolledžit ja 7 teaduskeskust. Ametis on 650 professionaali, kes hoolitsevad selle eest, et luua uusi teadmisi ning viia uuringute tulemused põllumeheni.
Artikkel ilmus “Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas” raames. Toetab Euroopa Liit
