Allikas: ajakiri Tõuloomakasvatus nr 3, Liina Veske
3. september 2022
Eesti Tõulammaste Aretusühing (ETLA) on tegutsenud alates 2015. aastast. 2021 oli ühingus 21 aktiivselt tegutsevat liiget. ETLA lammaste populatsiooni suurus oli 01.01.2021. seisuga 2816 lammast, neist 1633 olid eesti valgepealised ning 1183 eesti tumedapealised.
Jõudluskontrolli tulemused
Eesti tumedapealise (ET) ja eesti valgepealise (EV) lambatõu jõudluskontrolli tulemused on toodud tabelites 1 ja 2. Karjas olnud uttedena on arvestatud kõiki 01.09. 2020. seisuga karjas olnud uttesid.
Populatsiooni viljakuse muutused on eesti valgepealistel ja eesti tumedapealistel lammastel üsna sarnased. Järsk viljakuse tõus mõlema tõu puhul toimus 2017. aastal. EV puhul 1,7-lt 2,02-le ja ET puhul 1,6-lt 1,74-le. 2018. aastal langes mõlema tõu viljakus taas.
Tingimused taastumiseks
2016. aasta suve lõpus ja sügise alguses olid soodsad tingimused lammaste taastumiseks. August oli soe ja sajune, mistõttu rohi kasvas veel hästi. September oli küll kuivem, kuid soojem kui tavapäraselt. Seetõttu said uted hästi taastuda ja tänu sellele oli 2017. aastal viljakus suurem. 2020. aastal toimus taas viljakuse langus, mis võib olla tingitud sellest, et kolm aastat olid uted keskmiselt viljakamad kui enne 2017. aastat, mis neid kurnas, ja lisaks veel ebasoodsad ilmastikuolud, mistõttu lambad ei jõudnud sügisel piisavalt taastuda. 2021. aastal aga taastusid lambad paremini ning viljakus tõusis taas. Viljakuse muutused on toodud joonisel 2.
Viljakuse ja massi muutused
Sarnaselt viljakusele on ka 100 päeva massi muutused kahel tõul sarnased. Vaid 2016. aastal vähenes EV 100 päeva mass võrreldes 2015. aastaga, mida ET puhul ei olnud. ET viljakus oli kuni 2018. a tõusuteel. Mõlema tõu 100 päeva massid vähenesid 2018. aastal. Võimalik, et massi langus oli tingitud suurest viljakusest. Et sündis rohkem kolmiktallesid, siis 2018. ja 2019. aastal olid uted juba eelnevast perioodist rohkem kurnatud ja taaskord kolmikutega ei jõutud enam tallesid nii suureks kasvatada. Taastumine võttis aega, miks ka järgneval, 2020. aastal oli uttede viljakus madalam. Lisaks kimbutas lambakasvatajaid põud ning söödamaa ja sööda puudus, mistõttu ei jõudnud uted tallesid nii hästi kasvatada. Näiteks sadas 2017. aasta mais vihma vaid 35% tavapärasest keskmisest (KAUR Ilmateenistus), ning see- pärast oli heinakasv nõrk ja talvesööda kvaliteet kehv. Ka järgnevatel aastatel on põud loomakasvatajaid kimbutanud. Nigel heinakasv suurendab ka parasiitide survet. 2020. aastal seevastu oli suvi tallede kasvuks soodne, samuti sügis.
Suvi oli sademerohke ja pikk. Meteoroloogiline suvi kestis 1. oktoobrini (KAUR Ilmateenistus), mistõttu 2020. aastal talled kasvasid jõudsalt ja uted taastusid uueks perioodiks hästi. 2021. aastal oli aga jällegi põuane ja kuum suvi, mis pärssis tallede kasvu, ühtlasi oli uttedel ka rohkem tallesid. Keskmised 100 päeva massi muutused on toodud joonisel 3.
Hoolimata 100 päeva massi kõikumistest on mõlema tõu puhul märgata tõusutrendi; joonisel tähistavad seda punktiirjooned. Seega võib öelda, et aretustegevus kannab vilja.
