Avaldatud: 7. veebruar 2022Kategooriad: UudisedSildid: , , ,

Wageningeni Ülikool avaldas mõjuuuringu tulemused. Põllukultuuride saagikus väheneb, väiksem tootmine toob kaasa hinnatõusu, Euroopa ekspordi vähenemise ja põllumajandustoodete suurema impordi.

Allikas: EPKK infoleht Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast
7. veebruar 2022

Wageningeni ülikool (WU) on Hollandi juhtiv bioteaduste ülikool, mis keskendub põllumajanduse ja keskkonna haridusele ning teadustööle ja on maailma põllumajandusteaduste ülikoolide seas üks olulisemaid. Koostöös Copa-Cogeca jt ELi põllumajandusorganisatsioonidega kaardistasid WU teadlased olukorra, mis juhtub põllumajandustootmisega, kui ettevõtted viivad oma pestitsiidide ja väetiste strateegiad kooskõlla Euroopa Komisjoni eesmärkidega. Kui analüüsiti strateegia “Talust Taldrikule” mitme sihtmärgi kumulatiivset mõju, nt pestitsiidide kasutamise vähendamist ja toitainete kadumise vältimist, siis vähenes toodang keskmiselt 10–20%. Uuringus rõhutatakse samuti, et toodangu langus Euroopa Liidus nõuab väljaspool ELi täiendavat põllumaad. Uuringus ei vaadeldud kliima ja elurikkusega seotud eesmärke.

Uuriti nelja erinevat stsenaariumit 25 põllumajandusettevõttes üle ELi

Uuringus keskendusid teadlased Talust Taldrikule (F2F) ja elurikkuse (BD) strateegiate mõjule, mis mõlemad on osa roheleppest. Nad vaatlesid nii üheaastaseid kultuure (nisu, raps, mais, suhkrupeet, humal ja tomatid) kui ka mitmeaastaseid kultuure (õunad, oliivid, viinamarjad ja tsitruselised). Teadlased kaardistasid mõju nelja stsenaariumi põhjal, mis tuletati eelnimetatud strateegiatest.

Esimene stsenaarium eeldab pestitsiidide, sealhulgas keskkonnale kõige kahjulikumate pestitsiidide rühma vähendamist 50%. Teine stsenaarium arvestab toitainete kadude vähendamist poole võrra ja väetiste kasutamise vähendamist 20%, Kolmas stsenaarium aga kasutab mahepõllumajanduslikuks tootmiseks vähemalt 25% põllumajandusmaast. Lõpuks ühendab neljas stsenaarium kahe esimese stsenaariumi eesmärgid jätta vähemalt 10 protsenti põllumaast tootmisest välja. See viimane stsenaarium annab parima ülevaate kavandatavate meetmete kombineeritud mõjust.

Uuringu käigus viisid teadlased esmalt läbi üksikasjalikud juhtumiuuringud 25 farmis üle Euroopa Liidu. Mõlema strateegia puhul kirjeldasid nad kohandusi, mida põllumajandustootjad teeksid pestitsiidide ja väetiste kasutamisel, kui uus Euroopa poliitika peaks teoks saama. Seejärel arvutasid teadlased välja mõju põllukultuuride saagikusele. Tulemused laiendati EL-i liikmesriikide tasemele ja kasutati majandusmudelites turumõjude hindamiseks.

Keskmine toodang väheneb 10–20 protsenti

Ülikooli teaduri Johan Bremmeri sõnul näitab uuring, et F2F ja BD strateegiate rakendamine avaldab negatiivset mõju põllukultuuride saagikusele ja põllumajanduslikule tootmisele: “Neljas stsenaarium analüüsib mitme Talust Taldrikule sihtmärgi kumulatiivset mõju. Kui rakendada pestitsiidide kasutamise vähendamist ja toitainete kadumise vältimist, siis see stsenaarium näitab, et keskmine toodang väheneb 10–20 protsenti. Mõned põllukultuurid kannatavad rohkem kui teised. Tootmismaht võib väheneda kuni 30%, kuid on ka põllukultuure, mis peaaegu üldse ei kannata FtF-i strateegia tulemusena.“

Toodangu langus Euroopas nõuab rohkem põllumaad mujal

Uuringust selgus samuti, et vähem tootmist ELis nõuab väljaspool ELi täiendavat põllumaad. Johan Bremmer: “Kui nõudlus jääb muutumatuks, siis peab Euroopa lünga täitma, importides rohkem. Lisaks, kui Euroopa ekspordib vähem, peavad riigid väljaspool Euroopat ise rohkem tootma. Oleme välja arvutanud, kui palju hektareid on vaja väljaspool EL-i põllumaad. Iga stsenaariumi korral on see kaudne maakasutuse muutus märkimisväärne.” Uuring keskendub puhtalt rohelise kokkuleppe strateegiate majanduslikele tagajärgedele põllukultuuride sektorites. Johan Bremmer: “See on esimene kord, kui kaardistasime olukorra, mis juhtub põllumajandustootmisega, kui ettevõtted viivad oma pestitsiidide ja väetiste strateegiad kooskõlla Euroopa Komisjoni eesmärkidega. Mõistame, et Euroopa strateegia eesmärk on kasu saada kliima ja elurikkuse osas. Neid aspekte selle uuringu raames ei vaadeldud.”

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://test.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/