Ilmus mahepõllumajanduse aastaraamat

Mahepõllumajandussektor on Eestis, nagu ka mujal maalimas, viimastel aastatel hoogsalt kasvanud. Ligikaudu 23% meie põllumajandusmaast majandatakse mahedalt, mahetootmisega tegelevate ettevõtete arv on ligikaudu kaks tuhat.

Kuigi mõlema numbri osas toimus eelmisel aastal väike tagasiminek, siis oleme mahemaa osakaalult Euroopas jätkuvalt esimeste hulgas. Selleks, et mahetoit meie inimesteni jõuaks, on oluline, et ka töötlemine ja turustamine oleksid tugevad. Eelmisel aastal tegeles ligikaudu kakssada ettevõtet mahetooraine väärindamisega, kasvutrendis on mahetoitlustamisest teavitanud ettevõtete ja asutuste arv.

Mahetoodete tarbimise edendamisele saab ka riik senisest enam kaasa aidata, eelistades avaliku sektori riigihangetes mahepõllumajanduslikku toitu. Hetkel on seda praktikat kasutatud eelkõige haridusasutuste toitlustusteenuste hangetes. Haridusasutustes on mahetoidu pakkumine jõudsalt laienenud suuresti tänu 2022. aastal avatud toetusmeetmele. Samas meetme mõju on olnud oluliselt laiem, suurendades mahetoodangu turunõudlust ja pakkudes seeläbi tootjatele kindlustunnet mahetootmisega jätkamiseks. Mis on aga vähemalt sama oluline, sellega kasvatame laste näol uut ja teadlikku põlvkonda toidu tarbijaid.

Vata ka eelmise aasta kokkuvõtet: https://test.pikk.ee/kuidas-laks-mahepollumajandusel-eestis-2022-aastal/

Uuringud

Mahepõllumajandusuuringuid tehti 2023. a Eesti Maaülikoolis ja Maaelu Teadmuskeskuses. Lõppesid Maheklaster MTÜ ja Liivimaa Lihaveis MTÜ mahetootmisega seotud innovatsiooniprojektid.

Eesti Maaülikool (EMÜ)

• Jätkus ERA-Net CORE Organic Cofund projekt „Agroökoloogiliste printsiipide kasutamine lihtsate ja vastupidavate maheviljelussüsteemide edendamiseks“ (2021–2024), mille eesmärk on külvikordade mitmekesistamine erinevate kohalike haljasväetiste, segukülvide, vahekultuuride ja muul viisil, mis vähendaks tootjate sõltuvust välisest sisendist. Samuti kujunevad projekti kaasatud mahetootjatest ja teistest osapooltest nn kohalikud agroökoloogia elavad laborid (ALL).
• Horisont 2020 projektis „Põllumeeste ühendused elurikkuse haldamiseks agroökosüsteemides“ (FRAMEwork, 2020–2025) teevad koostööd mahe- ja tavapõllumajandustootjad, et suurendada elurikkust maastiku tasandil. FRAMEwork eesmärk on luua elurikkust arvestav põllumajandussüsteem, mis julgustab ja võimaldab tootjatel säilitada elurikkust, edendab elurikkusest kasu saavat jätkusuutlikku põllumajandust ning suurendab põllumajanduse paindlikkust muutuvates klimaatilistes tingimuses.
• Algas Eesti Teadusagentuuri rahastatav projekt „Saagi ja kvaliteedi stabiilsus ja jätkusuutlikkus pikaajalises külvikorrakatses“ (2023–2027), mille eesmärk on võrrelda mahe- ja tavaviljelussüsteeme kompleksselt, võrreldes lämmastiku erinevate normide ja vormide (mineraal- ja orgaaniline väetis, liblikõielised haljasväetis, vahekultuurid) mõju nii saagile ja
  kvaliteedile makroskaalal kui ka erinevate geenide aktiivsusele.
• Algas Horizon Europe projekt AGROSUS (2023–2027), mis selgitab välja sobivad vahendid ja agroökoloogilised strateegiad, et ennetada ja ohjata umbrohtude esinemist peamistes põllukultuurides nii tava- kui ka mahepõllumajanduses, vähendades tavaviljeluses sünteetiliste herbitsiidide kasutamist ja keskkonda sattumist ning suurendades agroökosüsteemide
  elurikkust.
• EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskuses tehti katseid õunapuu, astelpaju, musta sõstra ja maguskirsipuuga. Uuriti õunasortide ja vegetatiivaluste sobivust maheviljelusse, selgitati looduslike vahendite efektiivsust kahjurite ja haiguste tõrjel ning looduslike väetiste kasutusvõimalusi ja mõju viljade kvaliteedile. Sordiaretusprogrammi raames aretatakse maheviljelusse sobivaid puuvilja- ja marjasorte.

Maaelu Teadmuskeskus (METK)

• Jätkusid sordivõrdluskatsed nisu, rukki, kaera, odra, põldherne ja põldoaga. Samuti uuriti maheväetise mõju hernele.
• HORISONT 2020 projekti Sea2Land (2021–2024) eesmärk on maheväetise väljatöötamine biojäätmete (kala, puulehed, pilliroog, toidujäätmed jms) baasil.
• Põllumajanduse keskkonnatoetuste hindamise raames uuriti mahetoetuse mõju läbi maakasutuse ja kultuuride struktuuri analüüsi. Samuti uuriti maheettevõtete NPK bilanssi ning kimalaste ja põllulindude jm näitajaid. Analüüsiti ka sotsiaal-majanduslikke näitajaid FADN andmebaasi maheettevõtetes.
• Jätkusid 2020. a alustatud külvikorrakatsed, kus kaks külvikorda (ristiku ja vahekultuuridega) vastavad keskkonnasõbraliku majandamise ja mahetoetuse saamise tingimustele ning üks teraviljapõhine külvikord nende toetuste saamise nõuetele ei vasta. Katses uuritakse ka maheväetiste ning künnipõhise ja pindmise harimise mõjusid. Hinnatakse kultuuride saagikust ja saagi kvaliteeti, umbrohtumust, mulla toiteelementide sisaldust, mullaelustikku, kattetulu jm.
• Horizon Europe projekti Climate Farm Demo (2022–2028) eesmärk on kliimasõbralike lahenduste teadvustamine ning temaatilise põllumajandusettevõtete võrgustiku arendamine üle Euroopa. Projektis osalevad mahetootjad saavad nõustamist kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise kohta, võimaluse õppida teineteise praktikatest ning osaleda koolitustel.

Maheklaster MTÜ

• Lõppes koostöös METKi, EMÜ, Tartu Ülikooli jt partneritega elluviidud MAK 2014–2020 innovatsiooniklastri toetusega rahastatud projekt „Innovatsioon mahetaimekasvatuses“ (2017–2023), kus uuriti mahepõllumajandusse sobivaid kasvatustehnoloogiaid nii põllukultuuride kui ka köögivilja puhul. Viidi läbi katseid mineraalide ja bioaktivaatoritega, sh nii seemnetöötlusel, leheväetamisel kui ka mulda andmisel, tehti kartulihaiguste tõrje katseid ning hinnati ka mahetootmise süsiniku jalajälge.

Liivimaa Lihaveis MTÜ

• Lõppes koostöös EMÜ ja METKiga elluviidud MAK 2014–2020 innovatsiooniklastri toetusega rahastatud projekt „Innovaatilised lahendused rohumaa veisekasvatuse keskkondliku ja majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks“ (2017–2023), kus otsiti võimalusi mahe rohumaaveise ja -lambaliha tootmise jätkusuutlikkuse ja efektiivsuse tõstmiseks. Arendati lihaveiste portsjonkarjatamise süsteeme.

Õigusaktid mahepõllumajanduse piiritlemiseks

Mahepõllumajanduse põhinõuded on kogu Euroopa Liidus ühesugused, valdkonda reguleerivad ELi määrused. Lisaks reguleerivad Eestis mahepõllumajandust mahepõllumajanduse seadus ja selle rakendusaktid, kus täpsustatakse põhiliselt kontrolli ja märgistamisega seotut ning on kehtestatud nõuded mahetoitlustamisele.

2018. a võeti vastu uus Euroopa Liidu mahepõllumajanduse määrus (EL) 2018/848, mis rakendus 1. jaanuaril 2019. Väga suuri muudatusi enamikule tootjatele seoses uue määruse rakendumisega ei kaasnenud. Siiski võib välja tuua, et mõned erandid lõppesid (nt munakanadele kuni 5% ulatuses mittemaheproteiinsööda andmine) või on nende kasutamine rangemalt reguleeritud (nt mittemaheloomade toomine ettevõttesse). Lisaks tõi uus määrus kaasa täiendavat bürokraatiat nii järelevalveasutusele kui ka mahetootjatele.

Mahepõllumajandusega tegeleda soovija, nii põllumajandustootja, töötleja kui ka turustaja, peab taotlema Põllumajandus- ja Toiduametilt (PTA) ettevõtte tunnustamist. Mahetoitlustusettevõte ja väikeses koguses pakendamata mahetooteid turustav ettevõte ei pea olema tunnustatud, piisab teavitamisest. Tunnustatud ja teavitatud ettevõtted kantakse mahepõllumajanduse registrisse.

Maheettevõtteid kontrollitakse üldjuhul kohapeal üks kord aastas, teatud juhtudel on võimalik ka kontroll üle aasta. Lisaks korralisele kontrollile tehakse ka riskipõhiseid ja etteteatamata kontrolle ning toodangust võetakse kontrollproove. Kui avastatakse nõuete rikkumine, on võimalik teha ettekirjutus, määrata sunniraha, keelata toodangu mahedana märgistamine, nõuda üleminekuaja uuesti alustamist või tunnistada ettevõtte tunnustamise otsus kehtetuks.

Igal aastal väljastatakse ettevõttele sertifikaat, mis on aluseks toodangu müügil. TRACES süsteemis väljastatud maheettevõtete sertifikaadid on leitavad ELi maheettevõtete sertifikaatide andmebaasis. PTA veebilehelt leiab nii viited ELi määrustele ja Eesti õigusaktidele kui ka Mahepõllumajanduse registri. Registrist saab teha iga ettevõtte kohta väljavõtted, kust on näha, milliseid kultuure kui suurel pinnal kasvatatakse ja milliseid loomi kui suurel arvul peetakse.

Materjal valmis toimub MAK 2014-2020 „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames. Rahastamisallikas: Euroopa Maaelu Põllumajandusfond (EAFRD).