Selleks aastaks peavad kõik Eesti farmikanad elama senisest mõnevõrra avaramates ja mugavamates pidamistingimustes.
Kui varem tohtis munakana pidada puuris, kus ühe linnu kohta oli minimaalselt ruumi 550-600 ruutsentimeetrit ja ühes puuris kaks-kolm kana, siis uute tingimuste kohaselt peab ühele kanale olema ruumi minimaalselt 750 ruutsentimeetrit, lisaks varjatud piiretega munemiskamber, väike ala siblimise võimalusega, õrred ja küüntekulutaja. Puuri minimaalne kogupindala ei tohi olla väiksem kui kaks ruutmeetrit.
Eesti linnukasvatajate seltsi juhatuse esimehe Matti Piirsalu sõnul on üleminek uutele pidamistingimustele kulgenud suhteliselt hästi. Suuremad munatootjad, nagu Sanlind, Peri POÜ ja Linnu Talu on uut tüüpi puuridele üle läinud. Osaliselt on seda teinud Tallegg, kus renoveerimis- ja ehitustööd jätkuvad veel ka tuleval aastal.
Kanakasvatus edeneb
Piirsalu sõnul on vajaminevate tööde rahastamiseks leitud võimalusi ka PRIA toetustest (sihtotstarbelist toetust puuride täiustamiseks PRIA ei maksa, makstakse investeeringutoetust) ning sel põhjusel, et uutele tingimustele üleminekut ei ole suudetud rahastada, ei ole ükski kanakasvataja pille kotti panema pidanud. „Võib-olla mõned väikesed kasvatajad on lõpetanud sellepärast, et pole suutnud konkurentsis püsida, aga mitte Euroopa Liidu nõuete pärast," sõnas Piirsalu.
Tallegg on oma kanalaid renoveerinud kolmes etapis, kõik farmis peetavad munejad kanad elavad täiustatud puurides, töödega alustati 2010. aastal. „ Vanade kanalate renoveerimine täiustatud puuridega jätkub," ütles Talleggi munatootmise osakonna juhataja Vello Kiis. „Kaks kanalat valmib veel sel aastal oktoobris-novembris ja kaks kanalat järgmisel aastal."
Ühe etapi (kaks kanalat) investeeringuvajadus on poolteist miljonit eurot ning selle kattis ja katab Tallegg ise. Investeeringu loodab ettevõte tasa teenida kuue aasta jooksul.
„Renoveeriti vanad kasutusel olevad kanalad, st vanad puurid võeti välja, telliti hoone renoveerimise projekt ja valiti ehitaja, seejärel sõlmiti leping puuri-seadmete tarnijaga ja monteeriti uued täiustatud puurid," selgitas Kiis, mis töid teha tuli.
Talleggis elavad kanad nelja ja poole ruutmeetrises puuris, ühte puuri mahub 60 kana ning nõuded – 750 ruutsentimeetrit kana kohta – on täidetud. Puuris allapanu ei ole, kuid väiksele alale tihedale võrkmatile puistatakse eraldi süsteemiga täiendavat sööta, kus lind saab siis. siblida. Samuti on täidetud muud nõuded: on varjatud piiretega munemiskamber, puuri põhjadesse kinnitatud õrred ja küünte kulutaja.
Kiis tõdes, et munatoodang on ehitustööde tõttu langenud, sest ehitamisel kanala on ju pool aastat lindudest tühi. „2011. aasta kogutoodang oli 79 miljonit muna, sel aastal 72 miljonit ja järgmisel aastal, kui uued kanalad valmis saavad, siis tõuseb toodang 75 miljonini. Täit mahtu veel ei saavuta," nentis Kiis. Talleggi munafarmide maksimumvõimsus on 85 miljonit muna aastas.
Valgamaal asuv Linnu Talu vahetas puurid täiustatud puuridele ringi krooniajal, kasutades töö rahastamiseks nii PRIA toetust kui ka laenu. Puuride vahetus läks maksma 7,4 miljonit krooni.
Kana tahab küünt kulutada
Linnu Talu kahes kanalas elavad kanad nüüd kolme- või neljakorruselistes puurides, üks puur on kaks ja pool meetrit pikk ja pool meetrit lai, ühes puuris elab paarkümmend kana. Puuris on . õrred, siblimismatt ja küünte kulutaja.
Talu tegevjuht Astre Jaagant ütles, et puuride vahetuse ajal munatoodang muidugi langes, aga et õnneks oli suvine aeg, mil mune vähem ostetakse, siis suurt kaotust sellest ei sündinud.
Jaagant tõdes sedagi, et kanade tervis tundub uutes puurides parem olevat. «Kõnnivad ringi, neil on õrred, ka õhk on parem," kirjeldas ta kanade eluolu uutes puurides. Tema sõnul on ka suremus pisut väiksem ja mõne protsendi võrra on tõusnud munatoodang. «Mõramunade arvel," täpsustas ta, et kanad ei ole hakanud mitte rohkem munema, vaid mune puruneb vähem. "Vanad seadmed ikka lõhkusid mune."
Jaagant ei usu, et investeeringud end kiiremini kui kümne aastaga ära võiks tasuda. "Muna hind sellest ei tõuse, et mul on miljonid kulutatud," nentis ta.
Vello Kiis märkis, et muuda-. tust tootmises või kanade suremuses täheldada ei saa. "Kаnа on lind, kes muneb erinevates elutingimustes ühtmoodi," sõnas ta. „Võib-olla nende tervis on parem, sest mikrokliima on parem."
Eesti Loomakaitse Selts on märkinud, et ka uued täiustatud puurid ei taga kanadele heaolu ega võimalust loomupäraselt käituda. Matti Piirsalu sõnul tuleb aga arvestada, et tööstuslikku tootmist ei saa võrrelda koduse kanapidamisega. «Suurtootmine on ja jääb selleks, et varustada elanikke ja toiduainetööstust," märkis ta. Toiduainetööstus vajab aga suur kogust ja varustuskindlust. "Ega kümne muna kaupa toiduainetetööstust varusta," osutas Piirsalu, et paraku ei saa suurte lindlateta hakkama.
Ka tema ei ole täheldanud, et kanade tervis oleks täiustunud puurides pidades oluliselt muutunud. "Munes enne ja muneb ka nüüd samaoodi," sõnas ta. "Eks inimlikust aspektist hinnates on kanadel nüüd hubasemad tingimused."
Puuri asemel vabapidamine
Raplamaa põllumajandusettevõte Kehtna Mõisa OÜ aga läks kanade puuris pidamiselt üle hoopis kanade vabapidamisele. Osaühingu juhatuse esimees Märt Riisenberg toob põhjuseks, et täiustatud puuridele üleminek on ettevõttele, kus munatootmine on piimatootmise kõrval pigem kõrvalharu, liiga kallis. «Arvestasime, et täiustatud puuridele üleminekul oleks kümne aasta jooksul iga muna omahinnale juurde tulnud 10 Eesti senti," selgitas ta.
PRIA investeeringutoetust ettevõte puuride väljavahetamiseks Riisenbergi sõnul küsida ei saa, sest see on ära kasutatud veisekasvatuse tarvis.
Riisenberg tõdes, et asjaolu, kus kanad elavad neil nüüd vabapidamisel, on munade müümise juures nüüd muidugi argument, millega müna atraktiivsemaks teha. Samas on tootmise seisukohalt ettevõttel nüüd hoopis keerulisem, sest munad lähevad hõlpsamini katki ja ka määrduvad rohkem.
Seda, et kanade tervis oleks vabapidamisel paremaks muutunud, Riisenbergi sõnul täheldada ei saa.
Broilereid ja sugulinde puurides ei peeta, neid kasvatatakse sügavallapanul.
Broilerikasvatusel muutusid samuti nõuded lindude tihedusele ühele ruutmeetrile. Uue nõude kohaselt peab broilerite tihedus täisautomaatses broilerikasvatuses olema mitte rohkem kui 42 kilogrammi ruutmeetri kohta ja sellele nõudele kõik Talleggi broilerifarmid ka vastavad.
Statistikaameti andmetel toodeti tänavu I kvartalis 45 782 000 muna, II kvartalis 45 886 000. Möödunud aastal toodeti Eestis 17 532 000 tonni linnuliha.
MUNAKANADE PIDAMINE TÄIUSTATUD PUURIDES:
Nõuded täiustatud puuride kohta on järgmised:
• Iga kana kohta peab olema vähemalt 750 cm2 puuripinda ning puuri üldpindala peab olema vähemalt 2000 cm2.
• Puuris peab olema pesa; allapanu nokkimise ja siblimise võimaldamiseks; õrred arvestusega vähemalt 15 cm kana kohta; söötur arvestusega vähemalt 12 cm kana kohta; rühma suurusele sobiv(ad) jootur(id); vahendid varbaküüniste kulutamiseks.
• Puuride vahel peab olema vähemalt 90 cm laiune vahekäik ning alumine puuriderida peab jääma põrandast vähemalt 35 cm kõrgusele.
Kristiina Viiron,
Eesti Päevaleht (Elu Maal), 27.09.2012
