Viimased aastad on hästi toonud nähtavaks kodumaise toidutootmise ja autonoomsete maamajapidamiste olulisuse. Huvi sektorisse siseneda on suur. Sama suur on küsimuste hulk, mis maaettevõtlushuvilisi valdab: millest lähtuda tegevusala valimisel? Milliseid vahendeid või ressursse on vaja? Kas nende soetamiseks on võimalik taotleda toetust või kasutada soodustingimustel laenuraha? Millised on õppimisvõimalused erialal? Kustkohast leida usaldusväärset informatsiooni? Kuidas on teistel samas valdkonnas läinud: mis on nende suurimad õppetunnid, väljakutsed ja arengukohad?

Kogemuse kirja pannud: Kaja Piirfeldt
november 2022

Leese Mahe talu peremees Alo Abiline naudib töötamist mullaga, vaadates hoolealuste kasvamist.
Kartulisortide valikul on hea põhimõte – toodang peab endale maitsema ja meeldima.

Kartulid Eestis ja Leese talus

Eestis toodetakse kartuleid 7000-8000 hektaril. Kasvupind näitab tavatootmises langustrendi, samuti on vähenemas tarbimine. Mahekartuli all oli 2021-l aastal kõigest 160 hektarit ja sellel tootmisviisil mugula kasvatajaid lisandub tasahaaval juurde.

Leese Mahe OÜ peremees Alo Abiline kasvatab mahekartulit ja vahekultuurina küüslauku Antsla vallas. Tema harida on 50 hektarit põllumaad. Ettevõte sai alguse soovist vahetada elukeskkond maapiirkonna vastu. Nii Alo pärast ülikooli lõpetamist perega Võrumaale tagasi läks ja asus otsima võimalusi, kuidas isatalu maadel majandama hakata. Kuigi pere kasvatas seal juba lihaveiseid, ei tundunud see eeskätt maaressursi vähesuse peale mõeldes sobilik ala, mida edasi arendada.

Mahetootmine suunana oli Alo põhimõtteline eelistus – selles osas ta alternatiive ei kaalunud. Valik tegevusala suhtes langes aga kartulikasvatusele pärast erinevate valdkondade kaardistamist.

Õigupoolest tuli see mõte talle õpingute käigus loenguid kuulates: ettevõtluse alustamise mõttega läks Alo õppima sessioonõppesse taimekasvatust. Osaledes õppekavasse kuuluvates loengutes köögiviljandusest ja maheviljelusest, tekkis konkreetsem huvi just kartulikasvatuse vastu.

Neljanda taseme kutseõppele järgnes kohe ka 5. taseme tegemine, mille oluline osa on äriplaani koostamine ja kaitsmine. Selle töö tegigi tulevane taluperemees juba kartulikasvatusest. Kuna paberil mängisid numbrid välja ja kõik väärtuspõhised kriteeriumid olid tema jaoks täidetud, asuski ta eesmärgi nimel tegutsema.

Investeeringud ja nende katmine

Alustamiseks vajalikud investeeringud sõltuvad peamiselt sellest, kas toodangut soovitakse ka hoiustada ja kuidas toimub turustamine. Arvestada tuleb, et hooldada ja/või väärindada tuleb ka seda maad, mis parajasti kartulikasvatusest puhkab. Suures plaanis võib soetatava tehnoloogia jagada kolme suuremasse gruppi:

• Üldised mullaharimise seadmed
• Kartulispetsiifilised seadmed
• Hoiustamine ja hoidla seadmed

Sealjuures mullaharimise kategooriasse kuuluvad näiteks ader, kultivaator, sügavkobesti, traktor. Koristuse ajal oleks vajalik kasutada kahte traktorit, kuid kuna tööde maht teisele masinale on marginaalne, võib selle edukalt rentida või teenusena töö sisse osta.

Teatud tehnikat on vaja spetsiifiliselt kartulile: kartulipanur, kartuli ülesvõtmise kombain, vaheltharimise seadmed, pealsete purustajad.

Kui valitud on ka hoiustamise suund, siis on vaja eraldi  hoidlat ja hoonet, olenevalt süsteemist lisaseadmeid. Kui on konteinersüsteem – siis konteiner ja tõstuk, millega konteinerit liigutada. Ajakuluefektiivne on soetada sorteerimisliin.

Ettevõtluse rahastamiseks on Leese Mahetalu peremees kasutanud alustava põllumajandusettevõtja toetust meede 6.1, põllumajandus ettevõtete tulemuslikkuse parandamise toetust investeerimiseks meetmest 4.1 ja kaasanud ka pangalaenu hoidla lõpuni ehitamiseks.

Alo on oma investeeringud planeerinud teadlikult nii, et ta saab enamuse ajast üksinda kõikide vajalike töödega hakkama. Ainus periood, kus kasutatakse abitööjõudu, on mõned päevad koristusperioodil. Üksi tegutsemist ja paindlikkuse privileegi hindab Alo tegevusala juures kõrgelt. Sorteerimine ja pakendamine toimub jooksvalt vastavalt tellimustele, mida täidetakse iganädalaselt. Selline tööplaan võimaldab piisavalt aeg jätta ka pere, spordi ja puhkuse jaoks, mis on väikeettevõtluse juures jätkusuutlikkuse võtmefaktoriks.

Tooda seda mida ise sööd

Kartulikasvatuse vahekultuuriks valis ta küüslaugu, kuna üks Alo põhimõtetest on, et toodetav saadus peab talle endale maitsema ja meeldima. Sama põhimõtet järgis ta ka sobivate kartulisortide leidmisel.

Alo on oma ala tõeline fänn: ta naudib mullaga töötamist, talle meeldib käia põllul ja vaadata oma hoolealuseid kasvamas. See entusiasm on kindlasti tuntav ka tarbijale, sest praegu ütleb peremees, et nõudlust toodangule on rohkem kui ta pakkuda saab, mis ei ole köögiviljakasvatajatega vesteldes just tihti kuuldud lause.

Lisaks sellele, et oma tööd ja toodangut tuleks endal väärtustada on Alo hinnangul inimeste jaoks väga oluline teada, kes ja kuidas talle toitu kasvatab.

Tegevussuuna valik

Kartulikasvatusel on erinevaid spetsialiseerumise võimalusi. Töötlemise osas on võimalik  valida, millist lisandväärtust pakutakse: kas turustatakse musta kartulit, pestud kartulit, pestud ja pakendatud kartulit või pestud, pakendatud, kooritud kartulit.

Sordi osas: kuna mahetootmine seab iseenesest piiranguid, siis üheks valiku kriteeriumiks oligi see, et sobiks mahetootmisesse ja vastupidavus viirustele ning haigustele.

Üks võimalus spetsialiseeruda ja kõrgemat hinda saada on varajase kartuli kasvatamine loori all. Siin aga tuleb väga täpselt kavandada turustamine ja teha eelnevad kokkulepped, kuna tegemist on ajakriitilise protsessiga: kui saaki kohe realiseerida ei õnnestu, siis läheb ta müüki tavakartuli hinnaga ja kogu töö ja investeering on asjatu.

Kartulikasvatuses eristatakse A, B, C, D märgistusega kvaliteeditüüpe, mille aluseks on kartuli kasutamisevõimalused toidu valmistamisel.

Väljakutsed

Tasub välja tuua asjaolu, et kartulimaa tahab pikka ettevalmistust ja mahekasvatuse puhul saab ühel pinnal saaki kasvatada igal 5-ndal, ideaalis isegi igal 6-ndal aastal. See seab suure pinge viljavahelduseplaani koostamisele ja suurendab kasutuses oleva maaressursi vajadust.

Kõige olulisem väljakutse köögiviljakasvatuses on importkauba hinnasurve. Mahekartuli tootjal on selles osas konkurentsieelised, et nende tarbija vaatab vähem hinda ja rohkem toodangu päritolu.

Haridusasutuste kaasamine, riiklikud ja kohalike omavalitsuse tasandil tehtud mahekokkulepped jms annavad tootjale täna signaali tarbimise tõusust.

Parim tugi noorele ettevõtjale on mentor

Õppimisvõimalustest hindab Leese Mahe peremees kõige kõrgemalt teiste ettevõtjate külastamist ja võimalust kohapeal tootmist, masinaparki jm näha ning jooksvalt küsimusi esitada.

Nii nagu paljud noored tegijad, toob ka tema välja, et parim tugi alustavale ettevõtjale oleks leida mentor juba sektoris pikemalt sees olnud tootja näol, kes alustaja enda hoole alla võtab ja talle protsessi käigus jooksvalt toeks on. Konsulenditeenust hindab Alo samuti kõrgelt, on seda kasutanud ja ka abi saanud, kuid kitsas tegevusvaldkonnas valdkonnaspetsiifiliste küsimustega süvitsi infot on osanud talle anda just teised samal alal tegutsevad ettevõtjad.

Hea ettevalmistus tagab paremad saagid

Kuigi Alo valmistus ettevõtluseks üsna põhjalikult, siis esimesed tegevusaastad on tallegi andnud tarkuseid, mida koolist ei saa: muuhulgas toob ta esile maa ettevalmistuse vajalikkuse, et minimeerida umbrohtude ja kahjurite levikut.

Soovitus on küsida juba tegutsevalt tootjalt mentorlust. Äriplaani koostades olla pigem pessimistlik ja läbi mängida tegevused riskide realiseerumisel, et mõne rakendumine  äritegevusele varajases staadiumis saatuslikuks ei saaks.

Enne maa harimist tuleks Alo hinnangul harida iseennast. Nii on lootus et kartulikasvatuse kohta käiv uskumus – viskad ühe seemne mulda, võtad 15 üles ja ainsaks mureks on, kuhu teenitud rahahunnik ära mahutada – tõele lähemale nihkub.

---

Kuula ka teisi kogemuslugusid taskuhäälinguna

Artikkel ilmub “Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas” raames. Toetab Euroopa Liit