Konkreetse statistika puudumine on tekitanud olukorra, kus Eesti kitsekasvatajate taskutesse riigi abiraha ei jõua.
Virulaste eestvõttel loodud Eesti kitsekasvatajate liit kavatseb lõpetada ebaõigluse, mis on niisama pikk kui lüroeepiline regilaul. Viimati maksti Eestis kitsekasvatuse loomtoetust 2003. aastal.
Kui Läti ametivennad võivad igal aastal iga kitse kohta taskusse pista kuni viiskümmend latti abiraha, siis Eestis võib vabalt taskusse pista tühja käe ja selle niisama targalt välja võtta. Nii räägivad Eesti kitsekasvatajad, lisades et toetust saavad lehmad ja lambad on
ebaõiglases soodusseisus.
Mõttetu paberimäärimine
Ametlikel andmeil oli mullu Eestis 618 kitsekasvatajat ja 3873 kitse, tegelikult võib mökitajate arv olla kuni kolm korda suurem. Põhjus, miks kitsi pole loetud on lihtne – vajadus põhjuseta paberit määrida ei meeldi kellelegi. Kui loomtoetust ei saa, siis milleks arvele võtta?
Statistika ja toetused on ainult osa murepõhjustest, mis tulevad välja kitsekasvatajate jutust Virumaal Määri külas Virumaa talus köögilaua taga arutelul, tooniandjaks kitsede eestkõnelejateks saanud Kotšini pere ning noor kitsekasvataja Martin Repinski.
Arvepidamise puudumine toob kaasa piima kvaliteedi kõikumise, haiguste leviku. Kasinalt levivad aga head kasvatuskogemused, vähesed on koos turustamise oskused, tarbija teadlikkus püsib kesine.
„Kits pole vaese mehe lehm," hüüab Mare Kotšin. Abikaasa Rein noogutab mõtlikult habet, mis sarnaneb hoolealuste omaga. Üheksa-aastase kitsepidamise staažiga Mare ja Rein võivad kitsepiima ja -juustu erilisusest ja kasulikkusest rääkida tunde.
Laua otsas on peagi kogu Baltikumi suurima kitsefarmi peremees Martin Repinski, kelle mobiiltelefonist võib näha saja kilomeetri kaugusel asuva lauda videoülekannet. Martin on kitsesid kasvatanud seitse aastat, meedias on ta tähelepanu pälvinud kolmesajapealise karja, tuttuue lauda- ja lüpsikompleksiga.
Tarmukalt vehib paberipakiga kaheksandat kümnendit käiv Valdur Läll, kel kitsekasvatuse kogemusi kaks aastakümmet. Tema abikaasa Mare pakub laua ääres istujatele kitsepiima ja -vorsti. Valduri pensionipõlve kitsekasvatusharrastus on teda sõralistega sõbrustamise algusest saati haigustevabana hoidnud.
Valduri rekordkits on andnud viie poegimisega kuusteist talle, teine jälle enam kui kolm liitrit piima päevas. Aastaid on Lälli pere olnud Lääne-Virus kitsekasvatamise teadmiste väärt allikas.
Minister vaderiks
Kotšinid koos Repinskiga on kuude ja aastate kaupa nii uusi tarkusi tudeerinud kui ametnike kuuehõlmu ja lävepakke kulutanud. Et tõestada: kitsed vääriks enamat. Laiemas plaanis on kitsekasvatuse liidu vaderiks põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ise, kes olla Martini lauda avamisel poetanud, et ta võiks ju enam kitsede ja nende kasvatajate eest seista, kui oleks katusorganisatsioon, kellega rääkida.
Jõuamegi taas statistika juurde. Just kitsekasvatuse ja -toodangu kohta käiva statistika puudumine oli Eesti euroliiduga liitumisläbirääkimistel põhjuseks, miks kitsekasvatajad toetusest ilma jäid. Tänaseks on kitsede eestkõnelejad veendunud – surve viib selleni, et euroliidu uuel eelarveaastal hakkavad kitsed rohkem toetust saama. Iseasi kui suurt.
„Minu jaoks jääb see nagunii hiljaks, hakkan tasapisi otsi kokku tõmbama," arvab Valdur. Abikaasa Mare kostab, et võib kitsesid soovitada igale maal töötuks jäävale perele. Ka väheste kogemuste ja väikese investeeringuga on kitsekasvatajana võimalik piim ja leib lauale saada.
Uus periood toob ilmselt eurotoetuse
Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Illar Lemetti sõnul ei ole kõik uut euroliidu eelarveperioodi puudutavad otsused veel langetatud, aga mis puudutab rahastamist, siis perioodi lõpuks Eesti põllumeestele makstavad otsetoetused kasvavad.
Seega hakkavad ka toetusõiguslikku maad kasutavad kitsekasvatajad saama rohkem toetust.
Uuel eelarveperioodil on kitsekasvatajatele tagatud juurdepääs paljudele maaelu arengukava toetustele, olgu need siis seotud investeeringutega, mahepõllumajandusega, loomade heaoluga, koolitusega, nõuandega, keskkonnasõbraliku majandamisega või tootjarühmade loomisega.
Kindlasti säilib ka noorte põllumajandusega alustavate ettevõtjate toetamine.
Rein Sikk, Eesti Päevaleht (13.03.2013)