Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkogus on viimastel aastatel kasvanud.
On üldteada, et põllumajandustegevus toob kaasa kasvuhoonegaaside heite. Globaalselt moodustab põllumajandus koguheitest umbes 20% ning Euroopa Liidus 9%. Eestis on see hulga madalam, ulatudes ligikaudu 6%ni. Väiksema osakaalu peamine põhjus on põlevkivi kasutamine energia tootmisel, mis moodustab ülekaaluka osa Eesti kasvuhoonegaaside heitest ning vähendab sellega muude sektorite osa.
Põllumajanduse põhilised kasvuhoonegaasid on dilämmastikoksiid ja metaan. Esimene tekib eelkõige taimekasvatusest lämmastikväetiste ja sõnnikväetiste kasutamise tõttu. Metaan tekib peamiselt mäletsejate (veised, lambad) seedeprotsessidest ning sõnnikukäitlusest. Vastavalt Eesti kasvuhoonegaaside inventuuriaruandele moodustab dilämmastikoksiid põllumajanduse koguheitest süsihappegaasi ekvivalendis veidi üle 60% ning metaan veidi alla 40%.
Tuginedes kasvuhoonegaaside inventuuriaruandele, võib põllumajandusest jääda mulje kui vaid kasvuhoonegaase emiteerivast sektorist. Tegelikult on põllumajandusel oluline roll ka süsihappegaasi sidumisel. Seda eelkõige pinnase süsinikuvaru suurendamise ning püsirohumaade ja muude rohealade rajamise ja säilitamise kaudu.
Samuti võib põllumajandus taastuvenergia toorme tootmise kaudu vähendada vajadust fossiilsete kütuste tarbimisele, piirates sellega kasvuhoonegaaside heidet energiasektoris. Samas need põllumajanduse positiivsed küljed ELi kliimaeesmärkide puhul arvesse ei lähe.
Heitkogused kipuvad kasvama
Võrreldes 1990. aasta tasemega on Eesti põllumajandussektori heide langenud ligikaudu 60%, mis on ELi kontekstis üks suuremaid vähendamisi. Selle peamine põhjus on sektori sisuliselt kokkukukkumine 1990ndatel, mis Eesti tootjate jaoks tulenes Nõukogude Liidu turu suures osas kadumisest ja majanduse struktuurimuudatustest.
Samas on ELi kliimapaketi heitmekaubanduse väliste sektorite eesmärgid seotud baasaastaga 2005, mil ELi ühise põllumajanduspoliitika positiivne mõju Eestile oli alles algusfaasis.
Aastaks 2012 oli põllumajanduse heitkogus võrreldes 2005. aastaga kasvanud enam kui 12%. Arvestades tootjate juba tehtud ja kavandatavaid investeeringuid tootmise laiendamisse ning Eesti põllumajanduse kasvupotentsiaali, võib edaspidi eeldada pigem heitkoguste kasvu kui langust.
ELi kliimapaketi (aastani 2030) mõju põllumajandusele sõltub esmalt sellest, milliseks see kujuneb. Kui liikmesriikidele heitmekaubanduse välistes sektorites kohustuste seadmisel otsustatakse kulutõhususe kasuks, tähendab see Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele suuremat vähendamise kohustust, võrreldes jõukamate Lääne-Euroopa riikidega. Kui lähtutakse põhimõttest "SKT inimese kohta", tuleb madalama SKTga riikidel heidet jõukatega võrreldes kahandada vähem, mis on Eestile soodne.
Euroopa Ülemkogu töödokumentide põhjal võib eeldada, et liigutakse pigem põhimõtte "SKT inimese kohta" suunas. Lisaks räägitakse sidususest toiduga kindlustatuse ja kliimamuutuste leevendamise põhimõtete vahel, mis võib tähendada paindlikumat suhtumist põllumajandussektori heitkoguste piiramisse, võrreldes muude sektoritega. Samas lõplikku otsust veel ei ole.
Kliimapaketi mõju põllumajandusele
Teine tähtis aspekt kliimapaketi võimaliku mõju hindamisel põllumajandusele on siseriiklik heite vähendamise kohustuste jaotus sektorite vahel.
Põllumajandusministeerium on seisukohal, et põllumajandussektor ei saa 1990ndate lõpu madalseisust taastumise tõttu heitmeid vähendada. Küll aga on ÜPP meetmeid tõhusalt kujundades ja rakendades võimalik heite kasvu piirata. See eeldab teistelt heitmekaubanduse välistelt sektoritelt suuremat panust.
Ajavahemikul 2014-2020 investeeritakse ulatuslikult ÜPP vahendeid kliimamuutuste leevendamisse. Mahukaim meede neist on otsetoetuste "rohestamine", millega seotakse 30% otsetoetuste eelarvest.
Lisaks panustavad kliimamuutuste leevendamisse mitmed maaelu arengukava toetusmeetmed, näiteks investeeringud sõnnikuhoidlatesse ja biogaasi tootmisesse, Natura 2000 toetused, keskkonnasõbraliku majandamise toetus, mahepõllumajanduse toetus, mullakaitse toetus ning poollooduslike koosluste säilitamise toetus.
Martti Mandel, põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo peaspetsialist
23.10.2014, Maaleht (Erileht Konverents "Aasta põllumees 2014"), lk 14.
