Eesti on mahemaa osakaalu poolest Euroopa Liidu riikide seas jätkuvalt esirinnas. Mahemaa pind kasvas võrreldes eelmise aastaga mõne tuhande hektari võrra ning ka 2022. aastal oli 23% meie põllumajandusmaast mahe. Samuti peeti rohkem kui pooli Eesti lihaveiseid ja lambaid mahedana.
2022. aastal valmis Maaeluministeeriumis ÜPP (Ühine põllumajanduspoliitika) strateegiakava, millega pandi paika põllumajandustoetused aastani 2027. Kuigi mahetootjate toetusvõimalused sellega seoses mõnevõrra laienesid, siis mahetoetuse määrad jäid paraku samale tasemele eelmise toetusperioodiga. Kas Eesti suudab mahemaa suurt osakaalu hoida, näitavad lähiaastad.
Vaata: Mahepõllumajanduse arendamise tegevuskava aastateks 2023-2030 https://www.agri.ee/mahepollumajanduse-edendamise-tegevuskava-aastateks-2023-2030
Mahemajanduse areng 2022. aastal
Sarnaselt eelmisele aastale suurenes ka 2022. a mahepind. Mahepõllumajandusmaad oli 233 872 ha, aasta varasemaga võrreldes tuli juurde 4472 ha ehk 2%. Mahepõllumajandusmaa moodustas kogu Eesti põllumajandusmaast 23%. Mahetootjate, sh loomakasvatajate arv jäi sisuliselt samaks, mahetootmisega tegelevaid põllumajandusettevõtteid oli 2046, neist pidas maheloomi 1079. Mahetootmisega alustas 130 ja sellega lõpetas 127 ettevõtet. Kontrollitud looduslikke korjealasid, nagu ka korjega tegelejaid oli mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal, vastavalt 389 724 ha ja 47 ettevõtet.
Turusituatsioon eksporditurgudel oli 2022. a samas jätkuvalt keeruline, mõnede teraviljade osas ei olnud üldse nõudlust ning mahetoodangu hinnalisa oli väike või puudus üldse. Ka paljud elusloomad müüdi piiri taha tavaloomadena. Samas oli põllumajandustoodangu üldine hinnatase kõrgem kui varesematel aastatel. Kuna ka sel aastal oli võimalik võtta üheaastaseid mahetoetuse kohustusi, siis andis see mõnevõrra julgust mahetootmisega alustada või sellega jätkata.
Maheettevõtete pinna suurenemise trend tasapisi jätkub – keskmiselt oli neil 114 ha mahepõllumajandusmaad. Üle 1000 hektari oli mahemaad 22 ettevõttel, ka see arv suureneb igal aastal. Mitmendat aastat järjest oli maheettevõtete arvu poolest esikohal Võrumaa, mahemaa pindala poolest aga Pärnumaa (joonis 2). Kõige suurem on mahemaa osakaal juba aastaid olnud Hiiumaal, kus see moodustas umbes kaks kolmandikku kogu põllumajandusmaast.
Aasta 2022 lõpu seisuga oli mahepõllumajanduse registris 453 käitlejat (ettevõtted, kes tegelesid mahetoodete ettevalmistamise, ladustamise, turustamise, sh importimise ja eksportimisega), sealjuures tegevuskohti oli 492, ehk 6% rohkem kui eelmisel aastal. Mahetöötlejaid oli neist 196, pea sama palju kui eelmisel aastal. Mahetooted on jätkuvalt kõige laiemas valikus saadaval suuremates ökopoodides, kuid käibe poolest müüakse mahetoitu tavapoodides rohkem ja sortiment laieneb mitmetes neist kiiresti.
Maa-ameti, Põllumajandus- ja Toiduameti ning Organic Estonia koostöös uueneb igal aastal mahealade kaart, kuhu on kantud mahepõllumajandusmaa, registreeritud ja potentsiaalsed mahesaaduste korjealad ja hooldatud pärandniidud ning mahemesilad. Kaart on leitav Maa-ameti geoportaalist (xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/mahekaart).
Mahepõllumajanduse uuringud
Mahepõllumajandusuuringuid tehti 2022. a Eesti Maaülikoolis, Eesti Taimekasvatuse Instituudis ja Põllumajandusuuringute Keskuses (alates 01.01.2023 liitusid kaks viimast organisatsiooniks nimega Maaelu Teadmuskeskus ehk METK). Jätkusid Maheklaster MTÜ, Liivimaa Lihaveis MTÜ, Aiandusklaster MTÜ ja Põllukultuuride klaster MTÜ innovatsiooniprojektid.
Eesti Maaülikool (EMÜ)
- Jätkus ERA-Net CORE Organic Cofund projekt „Agroökoloogiliste printsiipide kasutamine lihtsate ja vastupidavate maheviljelussüsteemide edendamiseks“ (2021-2024), mille eesmärk on külvikordade mitmekesistamine erinevate kohalike haljasväetiste, segukülvide, vahekultuuride jms, mis tagaksid tootjale sõltumatuse välisest sisendist. Samuti kujunevad kohalikud agroökoloogia elavad laborid (ALL) ja nende riikidevaheline võrgustik.
- Baasfinantseeringu projektis “Funktsionaalne genoomika järgmise generatsiooni põllumajanduse teenistuses: otsides ja leides jätkusuutliku taimekasvatuse faktoreid pikaajalises põldkatses” uuriti viljelusviiside (mahe ja tava) mõju geenide ekspressioonile põllumajandustaimedes ja mulla mikroobide mitmekesisust. Samuti jätkus pikaajaline külvikorrakatse.
- EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskuses tehti katseid õunapuu, astelpaju, musta sõstra ja maguskirsipuuga. Uuriti õunasortide ja vegetatiivaluste sobivust maheviljelusse, selgitati looduslike vahendite efektiivsust kahjurite ja haiguste tõrjel ning looduslike väetiste kasutusvõimalusi ja mõju viljade kvaliteedile.
- Sordiaretusprogrammi raames aretatakse maheviljelusse sobivaid puuvilja- ja marjasorte. EMÜ mikromeiereis, liha-, pagaritoodete ja jookide laboris ning Polli puuviljade ja marjade tootearenduskeskuses saavad väiketöötlejad arendada uusi tooteid.
Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI)
- ERA-Net projektis „Lühikõrreliste hea seisukindlusega ja põua tingimustele vastupidavate ning erinevates keskkonnatingimustest kasvatamiseks sobivate hübriidrukki genotüüpide loomine mahetingimustes“ (2019-2022) hinnati erinevate riikide talirukki sortide potentsiaali Eesti tingimustes.
- Rajati katsed HORISONT 2020 projekti Sea2Land (2021–2024) raames, mille eesmärk on maheväetise väljatöötamine biojäätmete (kala, puulehed, pilliroog, toidujäätmed jms) baasil.
- Jätkusid sordivõrdluskatsed nisu, rukki, kaera, odra, rüpsi, põldherne ja põldoaga.
Põllumajandusuuringute Keskus (PMK)
- Põllumajanduse keskkonnatoetuste hindamise raames uuriti mahetoetuse mõju läbi maakasutuse ja kultuuride struktuuri analüüsi. Samuti uuriti maheettevõtete mulla toiteelementide sisaldust ja leostumist, süsiniku muutusi mullas, NPK bilanssi ning kimalaste ja põllulindude näitajaid. Analüüsiti ka sotsiaal-majanduslikke näitajaid FADN andmebaasi maheettevõtetes.
- 2020. a alustati keskkonnasõbraliku tootmise toetuse ja mahetoetuse tingimustele vastavate külvikordade uuringutega, millest kahe külvikorra viljavaheldus (ristiku ja vahekultuuridega) vastab KSM ja MAHE toetuse saamise tingimustele ja üks külvikord teraviljade viljavaheldusega ei vasta toetuse saamise nõuetele. Katses uuritakse ka maheväetiste, künnipõhise ja pindmise harimise mõjusid. Hinnatakse kultuuride saagikust ja saagi kvaliteeti, umbrohtumust, mulla toiteelementide sisaldust, mullaelustikku, kattetulu jm.
- PMK-l on valminud põllumassiivide kaardirakendused muldade kasutussobivuse, niiskusrežiimi, mullalõimiste, mullaerosiooni ja mullaseire välitööde kohta, mille abil saavad mahetootjad paremini planeerida põldude külvikordi ja väetamist. Rakendused koos kasutusõpetusega on saadaval aadressil: https://metk.agri.ee/teadus-uuringud/mullastik/kaardirakendused.
- Koostöös ETKI, EMÜ, Tartu Ülikooli jt partneritega jätkus MAK 2014-2020 innovatsiooniklastri toetusega rahastatud projekt „Innovatsioon mahetaimekasvatuses“ (2017–2023), kus uuritakse mahepõllumajandusse sobivaid kasvatustehnoloogiaid nii põllukultuuride kui ka köögivilja puhul. Viidi läbi katseid mineraalide ja bioaktivaatoritega, sh nii seemnetöötlusel, leheväetamisel kui ka mulda andmisel, tehti kartulihaiguste tõrje katseid ning hinnati ka mahetootmise süsiniku jalajälge.
Liivimaa Lihaveis MTÜ
- Koostöös EMÜ ja ETKIga jätkus MAK 2014-2020 innovatsiooniklastri toetusega rahastatud projekt „Innovaatilised lahendused rohumaa veisekasvatuse keskkondliku ja majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks“ (2017–2023), kus otsitakse võimalusi mahe rohumaaveise ja -lambaliha tootmise jätkusuutlikkuse ja efektiivsuse tõstmiseks. Arendati lihaveiste portsjonkarjatamise süsteeme.
Veel kahes klastris viiakse koos EMÜga ellu maheviljelusega seotud tegevusi. Aiandusklastris uuriti biopreparaatide mõju mustikakasvatuses ja taimekaitsevõtteid maasikakasvatuses. Põllukultuuride klastris tegeldi granuleeritud maheväetiste väljatöötamisega ning arendati mulla seisundi hindamissüsteemi.
17 halli varjundit: kas mahetootmine on tavatootmisest keskkonnasõbralikum?
Kuigi mahetoit ja -põllundus seostub ilmselt paljudele automaatselt keskkonnasõbralikuma tootmise ja täisväärtusliku toiduga, sõltuvad nende voorused rangelt kontekstist. Kuigi mahetoit ja -põllundus seostub ilmselt paljudele automaatselt keskkonnasõbralikuma tootmise ja täisväärtusliku toiduga, sõltuvad nende voorused rangelt kontekstist, selgub kõiki teemakohaseid vaheanalüüse hõlmanud suuruuringust.
“Tava- ja mahetootmise eeliste ja puuduste üle vaieldes on väga lihtne leida hulk uurimusi just enda vaatenurga toetamiseks. Kuid kui võtta aluseks kogu teaduskirjandus, läheb raskeks. Ei taha pettumust valmistada, aga erinevaid tahke vaadates on tulemuseks terve rida halli erinevaid varjundeid,” sõnas ülevaate esimene autor Verena Seufert ERR Novaatorile antud intervjuus.
Esmapilgul on mahepõllunduse keskkonnasäästlikkuses raske kahelda. Mahetalude põldudelt ja nende ümbrusest leiab reeglina rohkem taime- ja loomaliike kui tavapõldude lähistelt. Kõrgem on nii liblikate, mesilaste kui ka lindude arvukus. Samuti on parem vee- ja mullakvaliteet. Tootmise käigus eraldub vähem kasvuhoonegaase.
Igal juhul ei saa tõmmata mahetootmise ja keskkonnahoiu vahele automaatselt võrdusmärki. Seda järelemõtlematult tehes võib olla tulemus vägagi hull. Pilt muutub, kui arvestada seejuures toodetavat toidu hulka. “Paraku on sellest küljest uuritud teemat märksa harvem. Kuid enamasti jääb mahetootmise meetodeid kasutades saagikus hektari kohta 19 – 25 protsenti väiksemaks.” Tuleb leppida tõdemusega, et sama koguse toidu tootmiseks vaid mahetootmise meetodite kasutamine võib kahjustada maakasutuse arvelt keskkonda tavatootmisest rohkem. Lisaks toodetakse suurem osa mahetoidust kõrge liigirikkuse loodusvööndites asuvates arengumaades. Suurem osa mahe- ja tavatootmist kõrvutavaid uuringuid tehakse aga arenenud riikides.
Päris suur hulk mahetoitu ostvaid inimesi toovad välja, et see on tervislikum. Kuid pole just kuigi palju tõestusmaterjali, mis seda kinnitaks. Samuti pole selge, kui palju kasu täiendavate mikroelementide ja vitamiinide söömisest tõuseb. Seda eeldusel, et päevane soovitatav norm juba täidetakse.
Kuigi hetkel pole võimalik seega väita, et mahetootmisega saab jätkusuutlikul ja keskkonnasäästlikul viisil ära toita terve maailma viisil, et toit oleks tarbijatele piisavalt odav, rõhutas ökoloog, et ideed mahetootmisest ei tohi hüljata. Eriti arvestades, et mahetootmise meetodi teaduslikule arendamisele on pööratud seni tähelepanu suhteliselt vähe. Igal juhul oleks põllumeestel kasulik mahetootmise meetoditega lähemalt tutvust teha. Näiteks viljavaheldussüsteemidele ja jätkusuutlikule maaharimisele on pööratud ülekohtuselt vähe tähelepanu. Teisisõnu oleks võimalik muuta tavatootmist mahetootmisest pärinevate meetoditega oluliselt keskkonnasõbralikumaks.
Ülevaade ilmus ajakirjas Science Advances.
