Eelmisel aastal hakati Eestis müüma seadet, mis analüüsib väetisekülviku katusele kinnitatult põldude lämmas-tikväetise vajadust ning seega väetatakse ainult nendes kohtades, kus seda vaja on.
Nutika seadme nimi on Yara N-Sensor ning seda turustab Eestis Agri Con. Ettevõtte esindaja Meit Jürgensi sõnul on Yara N-Sensor ainuke seade turul, mis võtab arvesse väetisenormide arvutamisel kultuuri ja sordi iseärasusi ja taime kasvufaasi.
"Lämmastikväetise vajaduse määramisel tuleb arvestada kultuuri ja sordi iseärasusi, ilmastiku muutust (sademed, temperatuur), eelkultuuri mõju ning mulla omadusi. See tähendab, et igal aastal on optimaalne ehk majanduslikult efektiivne lämmastikväetise norm erinev. Seda ei ole võimalik määrata visuaalselt ja seetõttu kasutavad põllumehed lihtsustatud bilansi meetodit, kus väetist antakse eeldatatava saagi põhjal ühtlaselt kogu põllu ulatuses," kirjeldas Jürgens. Sellise väetamise puhul on aga probleem selles, et ühel osal põllust ei saa taimed optimaalset lämmastiku kogust ja kaotavad saagis ning teisel osal põllust ületab väetise norm agronoomiliselt efektiivset väetisekogust, mis tähendab lamandumist ja saagi langust.
Väetise koguse määrab arvuti. Olukorra lahendab N-sen-sor, mis kinnitatakse traktori katusele ja mis mõõdab taimedes fotosünteesi intensiivsust. Seejärel arvutab tarkvara ag-ronoomiliste algoritmide abil puuduva lämmastiku koguse.
Jürgens selgitas, et nii hoiab sensor väetist kokku aladel, kus puudub taimestik või saagipotentsiaal ning samuti piirkondades, kus taim on saavutanud optimaalse lämmastiku sisalduse ning lisaväetamine ei ole majanduslikult otstarbekas. "Kohtades, kus taimede areng on pidurdunud läm-mastikväetise puuduse tõttu, määrab sensor puuduoleva normi. See tähendab, et kogu põllu ulatuses saavutame majanduslikult optimaalse saagi," kinnitas Jürgens.
Agri Con tegi Savikoti Agro põldudel seadme demoesitlust ning Savikoti Agro juhataja Urmas Nurmsalu sõnul näitas analüüs nende põldude lämmastikväetise vajaduseks 70-210 kg hektari kohta. See näitab, et väetisevajadus põllu erinevates piirkondades on tõepoolest tublisti erinev.
"Eks demoesitlusel saime kinnitust, et umbes ei tasu rapsida. Yara N-sensorit kasutades on võimalik saavutada nii saagikuse tõusu kui ka väetise kokkuhoidu," lisas Nurmsalu.
Tasub teada Yara N-sensori kasutamise plussid
4-5% suurem saak
4-5% säästetud lämmastikväetist
80-100% vähenenud lamandumine ühtlane saagikus ja kvaliteet kombaini tootlikkus suureneb kuni 20% efektiivne lämmastiku kasutus vähendab keskkonnariski optimaalne lämmastiku-norm kogu põllu ulatuses sensorikaardid: vegetatsiooniperioodil usaldusväärsed andmed põllult
Kommentaar
Väetise kokkuhoid osutus võimalikuks
MARGUS LEPP
Voore Farm OÜ
Otsustasime Yara-N sensori tänavu kevadel osta mitmel põhjusel. Esiteks tahtsime väetist kokku hoida, sest see on kallis toode. Veendusin, et Yara-N sensori kasutamisel hoiame tõesti väetist kokku. Sel aastal väetasime 1000 hektarit valdavalt talite-ravilja põldu ning keskmiselt saavutasime 5% väetise kokkuhoiu. Ka odrapõllul saime kokkuhoidu, see oli küll väiksem, umbes 1%.
Teiseks on oluline väetamise täpsus. Kui varem panime külvikule väetisenormi koguse ja väetis jaotati põllule ühtlaselt, siis sensorit kasutades saame väetist panna ainult sinna, kus seda vaja on.
Kolmandaks on oluline ka keskkonnahoid. Kuna väetist ei külvata üleliia, vaid nii palju, kui taim omastab, siis ei jõua liigne väetis põhjavette.
Ma ei julge arvata, et käesoleva aastaga investeeringu tasa teenime, kuid järgmisel aastal juba küll.
Helena Saar (kaasautor), 19.08.2014, Äripäev Põllumajandus (erileht), lk 18-19.