Avaldatud: 19. märts 2022Kategooriad: Loomakasvatus, UudisedSildid: , ,

Allikas: Tõuloomakasvatus 2022-1, Tanel Bulitko, ETKÜ
Märts 2022

Lihaveisepullikud söötmisgruppides katselaudas
Lihaveisepullikud Keavas ETKÜ katselaudas. Foto: Jane Mättik

Lihaveiste jõudluskatse aitab välja selgitada Eesti karjades kasutatavate tõupullide järglaste tootmispotentsiaali ja kvaliteedi. Võrreldavate tulemuste saamiseks kasvatatakse pullid üles Keavas ETKY katselaudas, kus pullikuid peetakse ühesugustes tingimustes ja söödetakse tõu vajadustele vastava täisratsioonilise segasöödaga. Sel moel saadakse usaldusväärsed tulemused söödakasutuse, kasvuiibe ja majandusliku ökonoomsuse kohta. Lisaks hinnatakse pullikute välimikku ja sobivust aretusse

Lihatõugu pullide testimine on paljudes arenenud lihaveisekasvatusega riikides väga oluliseks aretuspullide saamise eelduseks. Selliseid katseid on Eestis tehtud juba alates 2006.  aastast. Iga aastaga on katsetegevus testgrupi pullidega muutunud sisukamaks ning katseperioodil kogutud informatsioon üha põhjalikumaks. See on oluline teave, mida me hiljem saame aretusotsuste tegemisel arvestada.

Kuidas jõuavad lihaveisepullikud jõudluskatsesse?

Oluline on see, et lihaveisekasvatajad saavad oma pulle suunata jõudluskatsesse vabatahtlikult. Katsepullide teadlik valik algab juba pullvasika sündimise hetkel. Kui ollakse veendunud, et on sündinud väga headelt vanematelt pulljärglane, tasub teda kasvuperioodil hakata jälgima. Hinnates noorveise arengut, kasvukiirust, iseloomu ja muid soovitud tunnuseid, mida antud tõu aretuse juures oluliseks peetakse.

Perioodil 2021 november kuni 2022 mai osaleb katsegrupis 55 pulli. Arvukaim grupp on aberdiin anguse (36), järgnevad herefordi (7), simmentali (6), limusiini (5) ja šarolee (1) tõug. Kokku on esindatud seega 5 lihaveisetõugu, kes on ühtlasi ka kõige arvukamad Eestis.

Mida katsegrupi tegevus endas hõlmab?

Katseperiood vältab 6 kuud, mille jooksul noorpullid kasvavad ühtsetes söötmis- ja pidamistingimustes.

Herefordi pullikud söödalava ääres
Herefordipullikud 6. söötmisgrupist söödalava ääres uudistamas. Foto: Jane Mättik

Söötmine

Koostöös Eesti Maaülikooli teadlaste ja professor Meelis Otsa abiga koostatakse söödaratsioonid, kus kõik komponendid eelnevalt ka analüüsitakse. Pulle söödetakse miskersöödajagajaga ja kogu sööt, mida ette antakse, on kaalutud ning söödajäägid, mis järele jäävad, samuti. Kõik see info registreeritakse ning ratsiooni ning söödakoguseid  kohandatakse jooksvalt vastavalt kasvule ja kogustele, mida pullid ära söövad.

Kaalumine

Pullide kaalumine toimub kogu katseperioodi jooksul iga kahe nädala järel, mis võimaldab ka kiiresti reageerida kõrvalekallete väljaselgitamiseks juhul, kui mõni katsealune on teistest oluliselt vähem perioodil kasvanud. Sellisest katsest on ka hiljem tavalihaveisekasvatajatele suur abi, kus võimalik saada informatsiooni lihatõugu pullide söötmistulemuste kohta.

Iseloomu hindamine

Katsetegevusse oleme igal aastal lisanud ka uusi tegevusi. Oluliseks tõupulli kandidaatide valimisel on tema iseloom. Välja töötatud metoodika alusel hinnatakse jooksvalt iga pulli käitumis- ja iseloomuomadusi. Samuti on oluliseks tema allumine katsegrupi töötajatele, et katse lõppedes kõik pullid oleksid läbinud päitsetreeningu ja nendega saaks vabalt esitlusringis jalutada.  Hea pulli iseloom on garantiiks tõupulli omanikule ja väärtuseks ka tulevikus pulli järglaskonnale.

Välimiku hindamine

Lihaveisepullikute lineaarne hindamine jõudluskatses
Lihaveisepullikute lineaarne hidamine. Foto: Sanna Turu

Aretuspullide puhul on oluline ka välimiku lineaarne ja üksiktunnuste hindamine vastavalt iga tõu omadustele. Katseperioodi lõpuks on kõik pullid ka välimiku hindajatelt oma hinnangu saanud.

Sperma kvaliteet

Aretuspullide kasutamisel on ääretult tähtis noorpullide spermide varane hindamine. Teave sperma viljastusvõimest on ülisuure tähtsusega, arvestades lihaveisekarjades laialt levinud vabapaaritust. Vastava metoodika on ETKÜ seemendusjaama juhataja Peeter Padrik ja Eesti Maaülikooli teadlane Triin Hallap välja töötanud. See on täiesti unikaalne, mida me saame pakkuda pulliomanikele ja mis üleüldse ei ole veel väga laialt levinud mujal riikides.

Geneetiline kontroll

Katsegrupis osalevatele pullidele teostatakse katse lõppedes ka põlvnemisandmete geneetiline kontroll. Ühtlasi pööratakse suuremat tähelepanu erinevate tõugude puhul esinevate geneetiliste haiguste testimisele. Vastavalt võimalustele oleme ka esimeste tõugude osas genoomtestimisega algust teinud.  

Jõudluskatse lõppeb konkursi ja oksjoniga

Katseperioodi lõpul toimub pullide välimiku hindamisel põhinev konkurss. Eelmisel aastal toimus see videoesitlusena, kus väliskohtunikule saadeti konkursil osalevatest pullidest video- ja pildimaterjal, mille põhjal kohtunik parimad välja selgitas.

Sel aastal on plaanitud 7. aprillil viia läbi katsepullide konkurss. On suur au, et meie konkursi kohtuniku kutse on vastu võtnud maailmas üks tuntumaid kohtunike PJ Budler. Ta on Lõuna-Aafrika päritolu viiendat põlvkonda  veisefarmer. Alates 2012. aastast elab ta Ameerika Ühendriikides, Texases.  Ta on hinnanud 76 erineva maailmas kasvatatava veisetõu konkursse 40 erinevas riigis. Tegemist on oma ala tõelise eksperdi ja fanaatikuga, kelle kohalolek erinevatel loomakonkurssidel on korraldajatele suureks auks. Ta esineb ka ettekandega Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poolt korraldataval Aretuskonverentsil 8. aprillil.

Katsepullide veebioksjon toimub sel aastal 29. aprillil. Seega on võimalus kõigil, kes tänavuseks paaritusperioodiks endale karja pulli soetada soovivad,  tutvuda juba varakult pullide põlvnemis- ja kaaluandmetega. Kõige värskemad kaalumiste andmed leiate ETKÜ kodulehelt tabelist.

Tänan omalt poolt ka kõiki Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu töötajaid, kes suure huvi ja entusiasmiga on aidanud katsetegevust läbi viia.

Toimetaja: Liina Ulm

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://test.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/