Autor: Olav Kreen, Rabaveere Farm OÜ juhatuse liige
Allikas: Õhtuleht 02.05.2022
Hanede-laglede kiire arvukuse kasv on põllumajandusettevõtted seadnud tugeva surve alla. Rändepeatusest tingitud teravilja kahjustused põldudel on iga-aasta kasvanud koos lindude hoogsa paljunemisega.
Olav Renno tõi 30. märtsi Õhtulehe artiklis välja olulise tõdemuse: Mitte kusagil mujal ei ole oma pesitsuspiirkonda suunduvate hanede-laglede rändepeatuste suhteline hulk ja tihedus nii suur kui Eestis. Olen teemaga kokku puutunud pea kolmkümmend aastat oma Lääne-Virumaa ranniku lähedal asuva taluga. Juba poisikesena oli märtsis-aprillis tore tajuda kevade saabumise märke koos hanede huigetega ja jälgida kolmnurkseid linnuparvi. Üheksakümnendatel, kui mu isa alustas talupidamisega, tekkisid aga tihedamad seosed kevadel külviku järel põldudele maanduvate hanedega. Aastate jooksul mõistsime, et need kohad, mis olid hanede meelispaigad kevadel, need andsid olulisemalt vähem saaki. Aja jooksul tuli selgus, et hukka saanud lindude kõhust leitud klaasitäied viljaseemneid olid need, mis meie põldudelt olid ära nokitud ja seetõttu ei saanud neist põllumees leiva sööjale vajalikke uusi terasid kasvatada. Nii jõudsime otsusele, et kui me ei soovi oma ettevõtte pankroti, siis peame hakkama süstemaatiliselt oma põldude kahjustajaid heidutama.
Tohutu raha ja ajakulu
Tänaseks on kogunenud lindude käitumise ja heidutuse metoodikate kohta mitmekümne aastane kogemus. Olles jätkuvalt tegutsev taimekasvatusettevõttes, kelle hanekahjud jäävad aastas keskmiselt mõne tuhande euro piiresse, oleme veendunud oma tegevuse vajalikkuses. Samas kulutame iga-aastaselt ca kümme tuhat eurot heidutusele, milles oluline osa on just suurimaks defitsiidiks kujunenud tööaeg. Ilma seda aega ja raha panustamata jääks vähemalt pool saaki saamata.
Neli-viis aastat tagasi kevadel põldudel liikudes ja oma tööaega hanede hirmutamise peale kulutades meenus mulle ühelt koolituselt kuuldud soovitus: tuleb mõelda stampidest välja. Olime märganud, et aasta-aastalt kasvab kevadisel rändel olevate hanede-laglede hulk ja oli selge, et enam vanamoodi edasi ei saa. Niisiis vaatasin olukorrale: hanede arvukus on suurenenud; lindude kartlikkus inimese suhtes on vähenenud; endal kevadel aega napib, kuna kevadised põllutööd on vaja teha ja hooajatöölisi enam ka saada pole. Kuidas leida siin lahendus, mis kõiki neid tingimusi arvesse võtaks?
Tänaseks on selgunud, et ornitoloogide poolt aastate jooksul avalikkusele öeldud numbrid haneliste arvukuse kohta ei ole vastanud tõele. Esitatud on erinevatel aegadel Eestis tehtud linnuseire andmeid, kuid pole arvesse võetud lindude tegelikust arvukuse kasvust tingitud nö rändekoridoride laienemist ja muutumist. Seega lugedes linde kohtadest, kuhu neid enam juurde ei mahu, ei olegi võimalik saada teada muutusi ja trende haneliste tegeliku arvukuse kohta. Lisaks ametnikele tunnistavad seda täna ka ornitoloogid.
Heidutavad prognoosid
Lindude arvukust on kaardistanud Euroopa selle alased uuringud. Näiteks Aafrika-Euroopa rändavate veelindude kaitse koostöö platvormi (Agreement on the Conservation of African-Eurasian Migratory Waterbirds – AEWA) 2018 aasta dokumendis on hallhanede arvukus ja võimalik kasv aastaks 2037 esitatud hirmutavate arvudega. Seal ennustatakse populatsiooni suurenemist 750 000 linnult kuni 5 miljonini juhul, kui populatsiooni arvukust ei kontrollita. Kasvu trend on loomulik arvestades, et lindude fertiilne iga umbes 10 aastat ja iga-aastane pesakonna suurus on 4-6 poega. Looduslikke vaenlasi väga ei ole ja neid ei saa ka tekkida, arvestades lindude rändavat eluviisi.
Tabel hallhanede arvukuse kasvus kohta
Tänaseks on paljud riigid juba asunud populatsiooni aktiivsele kontrollimisele, mille tulemusena on graafikus nähtav trend viimastel aastatel pidurdunud, kuid arvukus on siiski enam kui kolm korda üle liigile soovitatava isendite arvu.
Eesti kontekstis on oluliseks küsimuseks tõusnud valgepõsk-lagle arvukuse kasv, mille AEWA poolt koostatud ohjamiskavast näeme sarnast trendi: aastaks 2000 jõudis lindude arvukus liigile soodsa suuruseni, aastal 2011 ületas seda enam kui kahekordselt ja aastatel 2017 ja 2018 ületas mõistlikku arvukust kolme ja poole kordselt.
Valgepõsk-lagle arvukuse trend näitab ilmekalt, et kunagi looduskaitse aluseks määratud liigi kaitsmine peaks olema juba palju aastaid tagasi lõppenud, et arvukus uuesti kontrolli alla saada. Nii hallhane kui ka valgepõsk-lagle ohjamise kavad on AEWA tasandil kinnitatud ja oodatakse seotud riikide tegevuskavasid haneliste arvukuse ohjamiseks. Ootame Eesti riigi aktiivseid tegevusi!
