Avaldatud: 23. august 2012Kategooriad: Uudised

Uued kombainid korista­vad põllult rekordsaake. Suure viljasaagi korra­likuks kuivatamiseks aga jääb kogu Eestis võimsust puudu.

Kui ilma peab, võivad põldurid tänavu tõesti ületada maagilise 5 tonni rapsi ja 10 tonni teravil­ja piiri. Siiani edastatud rekordi-teadetes on küll tegemist märja vilja kaaluga ning proovid pole Saku laboris veel läbi analüüsi­tud, kuid esialgsed numbrid on kõvad.

Talirüpsi ja -rapsi kasvatajaid rõõmustab ka see, et seemnete õlisisaldus on väga hea. Samas jääb teravilja kvaliteet paarile viimasele aastale alla väiksema proteiinisisalduse ja kohati ka madalama langemisarvu tõttu ning vili läheb toiduvilja asemel söödaviljaks.

Kääbusraps andis hästi välja

OÜ Pae Farmer koristas talirap­si Visby ning sai hektarisaagiks punkrikaalus 6,1 tonni. See on kõrgeim tänavune rapsisaak, mille kohta teade Maaleheni jõudnud.

OÜ Männiku Piim taliraps andis esialgseks hektarisaagiks 5,5 tonni. "Taliraps jääb 5 ton­ni piiri," kinnitab ettevõtte juht Avo Samarüütel. "Lõplikku tu­lemust veel ei tea, sest proovid on laboris."

Samarüütel täiendab, et sel­le hea saagi andis kääbussort 'Secure'. Sordi valik läks mullu sügisel täkkesse, kuna talv tuli hilja ning paljusid talirüpsi ja -rapsi oraseid ähvardas ülekas­vamise oht.

"Kääbussordid väga pikaks ei kasva ja talvitumisega pol­nud üldse probleemi," sõnab Samarüütel. "Külvasime hõre­dalt, keskmiselt võrsus 20 taime ruutmeetri pealt, tavaliselt on ikka 40-50, aga seda rohkem oli külgvõrseid!"

Männiku Piimal oli hea ka rukkisaak, üle 7,5 tonni. Selle­ga ta siiski esikohta ei korja, sest Luunja Mõis OÜ sai ühelt põllult rukist märjas kaalus 9,2 tonni.

9tonnise rukkisaagi kogus ka OÜ Oilseeds Agro. "Parim ruk­kipõld oli meil Läänemaal Viga­las, kust saime märga vilja 9 ton­ni hektarilt," kiidab firma taime-kasvatusjuht Urmas Nurmsalu. "Rukis on võetud ka Linnamäel ja Pärstis, seal olid saagid 6-7 tonni," lisab ta.

Tänavu koristas Oliseeds Agro põldudel vilja kaks uut kombaini New Holland CX8080, mõlemal heedri laiust 7,5 meetrit. "Väik­sematega polekski nii suurt saa­ki suutnud ära koristada," ütleb Nurmsalu.

Pudelikaelaks on kuivatamine

Seda, et saagid on kõrged, kin­nitab ka põllumajandusteadlane Peeter Viil. Ta muheleb, et täna­vune aasta pakkus üllatusi küll: nii mõnelgi põllumehel paistis kevadel talivili nigel, aga nüüd on 7-8tonnine saak.

"Põllul on kasvanud hea saak, kombainide tootlikkus on suur, aga kuivatusvõimsus pole järele jõudnud," toob Viil välja tänavu­se kitsaskoha.

Need põllumehed, kel oma kuivatusvõimsust napib, kurda­vad, et ka suured kokkuostjad Farm Plant Eesti ja Baltic Agro, kes varem on pakkunud kuivatus-teenust, ei suuda vilja tänavu tee­nuse korras piisavalt kuivatada.

'Meil on juba paar aastat lepin­gud paari Eesti kuivatiga, kus saa­me kokkulepitud mahu vilja kui­vatada," selgitab olukorda Bal­tic Agro spetsialist Mihkel Salum. "Kui varasematel aastatel oleme näinud kurja vaeva, et seda mah­tu täis saada, siis tänavune aasta on selline, et kuivatuse soovijaid on oluliselt rohkem, kui kuivatid läbi lasta suudavad."

Ta lisab, et vihmane ilm pole lubanud ka vilja korralikult põllul ära küpsetada, kuivatitesse tuuak­se liiga märga vilja ja seetõttu on kuivatite jõudlus madal.

"Hetkel, jah, kuivatame nen­de vilja, kellega kuivatuslepingud on sõlmitud või kellega vas­tav kokkulepe juba varem teh­tud – kuivatamine on selle aasta pudelikael," tunnistab Salum.

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://test.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/