Allikas: Eesti Maaülikool
13.12.2021
17. detsembril kaitses Eesti Maaülikooli doktorant Ingrid Bender filosoofiadoktori väitekirja teemal “Maheviljeluse meetodite mõju porgandi saagile ja kvaliteedile ning umbrohtudele. Effect of organic management methods on yield and quality of carrot and on weeds.”
Doktoritöö hõlmab kahte maheviljeluse alast uuringut.
Esimese uuringu eesmärk oli hinnata maheporgandi saaki ja kvaliteeti võrrelduna tavatootmise tulemustega. Viljelusviiside võrdlemisel köögiviljakasvatuses on saagi ja kvaliteedi kohta saadud sageli vastukäivaid tulemusi, mis on enamasti seotud suuremate väetisenormide kasutamisega tavaviljeluse variantides. Doktoritöö käsitleb kahte erinevat väetamise süsteemi: optimaalsete lämmastiku normide kasutamine mõlemas viljelusviisis ja optimaalsest madalamate lämmastiku normide kasutamine ainult mahetootmises. Kvaliteediuuringud sisaldsid porgandite suhkrute , C-vitamiini, kuivaine , lämmastiku, nitraatide ja pestitsiidide jääkide sisalduse määramist.
Uuring rullimis-muljumistehnoloogia mõjust umbrohtudele
Teise uuringu eesmärk oli kindlaks määrata rullimis-muljumistehnoloogia (ing. rolling-crimping technology) mõju umbrohtude tihedusele, umbrohtude liigirikkusele ja umbrohtude liigilisele kooslusele. Minimeeritud harimise rullimis- muljumistehnoloogiat agro-ökoloogiliste kultuuride (ing. agroecological service crops) kasvatamisel kasutati Eestis esimest korda ja võrreldi kattekultuuride traditsioonilise purustamise ning sellele järgneva muldaviimise e haljasväetamise tehnoloogiaga (ingl. green manure). Rullimine ja muljumine võimaldab kattekultuuridest kultuuridest muljur-rulli abil moodustada maapinnale tiheda multšikihi, mis takistab umbrohtude tärkamist ja levimist põhikultuuri kasvuperioodil. Katse näitas, et rullimis-muljumistehnoloogia vähendas umbrohtude tihedust ja liigirikkust, samas aga suurenes mitmeaastaste umbrohtude osatähtsus umbrohtude koosluses.
Maheviljeluses suurem kaubanduslik saak
Väetamiskatses saadi maheviljeluses suurem kaubanduslik saak ja väiksem mittekaubanduslik saak. Vaatamata optimaalsest madalamale lämmastikuga väetamisele rullimis-muljumistehnoloogia katse mahevariandis, oli kaubanduslik saak nii tava- kui mahetootmisviisi puhul samal tasemel, mittekaubanduslik saak oli aga maheviljeluses madalam võrreldes tavaviljelusega. Saadud tulemust võis tõenäoliselt põhjustada kompost, millel on mulla omadusi parandav mõju ja sellega eelis sünteetiliste väetiste ees.
Saagi kvaliteet
Optimaalse lämmastikutasemega katses oli C-vitamiini sisaldus maheporgandis suurem. Rullimis-muljumiskatses puudusid erinevused suhkrute, C-vitamiini ja kuivaine sisalduses. Tavaporgandis oli suurem nitraatide sisaldus võrreldes maheporgandiga mõlemal katseperoodil ja suurem lämmastiku sisaldus rullimis-muljumiskatses. Pestitsiidide jääke leiti mõlema katseperioodi tavaporganditest.
Doktoritöö juhendajad on prof. Emeritus Anne Luik, dotsent Evelin Loit ja vanemteadur Ilmar Tamm (Eesti Taimekasvatuse Instituut), oponent on Dr. Terhi Suojala-Ahlfors (Natural Resources Institute Finland). Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.
Toimetaja: Liina Ulm
