Avaldatud: 13. aprill 2021Kategooriad: Loomakasvatus, UudisedSildid: , ,

Allikas: Eesti lihaveise huviliste võrgustik
Artikkel avaldatud esmakordselt maainfo.ee veebis 18. november 2020. a

Nimi – Marika Oeselg – on tuttav igale loomakasvatusest huvitunud inimesele. Ta on Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õpetaja ning tipptasemel konsulent.

Minu kasvamine konsulendina on toimunud koos veisekasvatajatega, tähelepanuväärne on olnud areng koos rohusöötmisest huvitunud lihaveisekasvatajatega,” ütles Marika 12. novembril 2020, BovINE lihevisehuviliste võrgustiku veebiseminaril.

Millised on lihaveiste kasvatamise kitsaskohad läbi konsulendi silmade?
Eestis on olemas väga häid praktikaid,” on Marika sõnum. “Nende heade tegutsemisviiside näitamiseks kolleegidele on vajalik omaniku poolne pildimaterjali kasutamise luba.” Loomakasvatuse ja lihaveisekasvatuse tulukus algab karja käitlemise alastest teadmistest-oskustest. Headest praktikatest tasub palju rääkida.

 

 

 

Karjamaade rotatsioon
Mõte vana ja efektiivsus silmnähtav.

 

Karjamaade puhkeperiood on ärasöödud rohule stressist taastumise aeg.

Karjamaa joogivesi ning selle kvaliteet on loomadele ülioluline. Joogivee tagamise takistuseks on tihti rahalised vahendid, kuid ka teadmised. Joogivee võtukoht läheb enamasti poriseks ning mõelda tuleb jäätumisele. Ehituslikult saab lahendada nii ülevoolu ärajuhtimise kui tallamise, samal ajal tuleb mõtelda loomade turvalisusele alal liikumisel, peale ja maha astumisele.

 

 

Söötmine on juurdekasvu eeldus.

Lihaveise kasvatamise tulukus sõltub juurdekasvu kiirusest

 

Labori siloanalüüs ei ole väga kulukas ning analüüs annaks veendumise, kas sööda kvaliteet on piisav noorloomale või ammele. Vajadusel konsulendid aitavad selgitada laborianalüüsi tulemusi.

Veistele meeldib kõik koos süüa ja söömise järel minna ka koos jooma. Viimased märjad talved on näidanud kätte juurdesöötmise asukoha valud. Kui ilm külmetab-sulatab, tekivad jääkoorikud ja söödaalale juurdepääs muutub ohtlikuks. Ohtu tunnetaval loomal on söödavõtt piiratud: ta sööb vähem ning ka mäletsemine häiritud. Libe või konarlik pinnas ei ole hea jalatervisele.

Tähelepanu tuleb püürata söödapiirete sobivusele. Aeg-ajalt võib kohata farme, kus söödapiirded võivad olla ebamugavad või asub sööt piirdest nii kaugel et loom peab laskuma sööda kättesaamiseks randmetele ning esineb oht vigastusteks.

Varjualused

Loomade heaolu nõudega rajatud varjualused – ei ole lihtne teema. Mõnedki farmerid ütlevad, et loomad ei kasuta nende jaoks valmistatud varjualuseid, neid pole vaja. Samas on loomad kogunenud varjualuse lähedale tuule eest kaitsva kuuseheki kõrvale. Loomad ei kasuta varjualuseid, millel on sissepääs raskendatud; mis on rõsked ja niisked, pimedad, porised ja märjad. Kasutamata võib jääda ka ühe sissepääsuga tenthall kui loomale tundub, et põgenemisteed ei ole. Samuti võib kasutus olla olematu kui esineb hallis tugev tuuletõmme.

Kui tuua loomad sügisel välitingimustest siseruumidesse, on lauda õhukvaliteet väga oluline. Arvutamist on vaja ventilatsiooni toimimiseks, et tagada piisav värske õhu juurdevool ja saastunud õhu väljapääs. Tihti on näha ehituslikke vigu, kus õhk küll sisse tuleb aga välja mitte, ning gaasid kuhjuvad. Kiire kasvuga loomal on kopsude ventileerimine väga oluline, kehavades tingimustes immuunsus hakkab langema. Kui loomade tihedus plaanitust suurem, siis tuleb täiendavalt mõtelda, kuidas soojust ja gaase välja saada.


Ideid maailmast

Vaata portsjonkarjatamise rakendusi:

Vaata loomade juurdekasvu mõõtmise lahendusi:

Vaata farmi majandamise programmi https://farmplan.co.uk/

koostaja Marika Oeselg

Raamat Lihaveis (PDF)

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele