Tervet Eestit hõlmav Metsa Hoiu-Laenuühistu on vabariigis ainus metsaomanikele mõeldud hoiulaenuühistu.
„Olime kuus aastat tagasi raskes olukorras. Raha majandustegevuseks oli hädasti vaja, kuid pangad ei tunnistanud laenu tagatisena metsa. Või hindasid pangad tagatiseks pakutava metsa väärtuse väga madalaks," ütleb Virumaa metsaühistu juht Viktor Lehtse, kes Iisaku valla erametsaomanikuna oli üks ligi kuus aastat tagasi loodud Metsa Hoiu-Laenuühistu asutajaliikmetest. Nüüd kuulub ühistusse ka Virumaa metsaühistu.
Lehtse leiab, et metsamehed tegid oma ühistut asutades väga õigesti, kuna nüüd on võimalik saada laenu näiteks tehnika või metsa ostuks kiiremini ning reaalse turuväärtuse hinna saanud metsa tagatisel.
„Olen ise võtnud laenu metsa ostmiseks, Virumaa metsaühistu aga võttis laenu maapinna ettevalmistamisäkke ostmiseks. Mulle meeldib, et asjaajamine on olnud kiire ja tagatisena tunnistatakse ka muud toetust. Näiteks kui metsaomanik on saanud positiivse otsuse riigilt toetuse saamiseks, tunnistab ühistu seda ka tagatisena," selgitab Lehtse. Meele teeb aga mõruks riigi suhtumine, kes ei soosi hoiulaenuühistute tegevust ja seepärast on ka laenuintressid kõrgemad kui võiksid olla.
HOIUSTAB, LAENAB JA NÕUSTAB
„Metsa Hoiu-Laenuühistu loomise tingis 2008. aastal alanud majanduskriis. Pangad lõpetasid laenamise ning väikemetsaomanikel ja metsaühistutel tekkis keeruline olukord raha saamisel," ütleb ühistu juhatuse liige Sven Köster. Hoiu-laenuühistu eesmärgiks seati Kösteri sõnul kaasa aidata erametsanduse arengule ja suurendada erametsaomanike iseseisvust.
«Kommertspankadest on metsandusse investeerimiseks laenu saada teatavasti väga keeruline, seepärast tegeleb ühistu oma liikmete raha hoiustamisega, liikmetele laenu andmise ja ka laenuressursi vahendamisega. Ühtlasi annab ka nõu oma klientidele majandusküsimustes," selgitab Köster.
Praeguseks on ühistul liikmeid 53, kelle seas on lisaks erametsaomanikele ka selles valdkonnas töötavad ettevõtted ja eraisikud. Eriline on selle hoiu-laenuühistu puhul see, et tegevuspiirkond hõlmab tervet Eestit.
«Tavaliselt luuakse piirkondlikke hoiu-laenuühistuid, kuid nüüd oli asutajate ringis inimesi üle riigi," märgib Köster. Ta lisab, et spetsiaalselt metsaomanikele mõeldud hoiu-laenuühistuid rohkem Eestis ei ole, kuid teised hoiu-laenuühistud annavad laenu ka metsaomanikele. „Meil on spetsiaaltooted metsaomanikele ja metsaühistutele," viitab ta.
Nii nagu liikmed asuvad üle Eesti, on ka juhatusse ja nõukogusse kuulujad erinevatest piirkondadest. Ühistu juhatusse on valitud Einar Pärnpuu, Agur Alev ja Sven Köster, nõukogu liikmed on Taavi Ehrpais, Tarmo Läll ja Taimo Türnpu.
LIIKMETASU
Ühistu liikmeks astudes tuleb erametsaomanikul kui füüsilisel isikul tasuda 32 eurot, juriidilisel isikul on see summa kahekordne.
Minimaalne osamaks on füüsilise isiku puhul 319 ja juriidilise isiku puhul 639 eurot. Osamaks on raha, mille saab ühistust välja astudes tagasi, teisalt on osamaks see, mille alusel üldkoosolek võib tulevikus kasumi puhul otsustada dividendide määramise.
Välja on töötatud ja kokku lepitud, mis alustel hakkab käima hoiustamine või laenamine. Köster selgitab, et ühistu võtab hoiuseid vastu ja annab laenu ainult oma liikmetele. Maksimaalne laenuvõimalus on 20-kordne osamakse ja kuni 20% ühistu osakapitalist.
Laenutagatistena on Metsa Hoiu- ja Laenuühistus oodatud metsa- ja põllumaa, samas sobivad muidugi ka kõik teised kinnisvaratagatised.
Hoiustamisvõimalusi on Metsa Hoiu-Laenuühistu liikmetel kolm: säästu-, tähtajaline ja kasutushoius. Laenuvõimalusi on samuti kolm: arveldus-, käibekapitali- ja investeerimislaen.
«Kõige nõutavamad on olnud investeerimislaenud seoses metsaomanike suure investeerimisvajadusega. Hoiustest on kõige eelistatuim tähtajaline hoius," ütleb Köster.
Signe Kalberg, 11.11.2014, Eesti Päevaleht (erileht), lk 6.
