Autor: Taavi Kiisk[1]
16.10.2023
Euroopa põllumajandusühistutel on väärikas ajalugu ja tugev konkurentsipositsioon. Nende käekäik erineb riigiti, kuid üldiselt püsivad ühistud asjakohased 21. sajandilgi. Kuidas see põllumajandusühistutel õnnestub?
Ühistud Euroopas
EL-is[2] on ligikaudu 250 000 ühistut, kusjuures nende turuosa on mitmes liikmesriigis märkimisväärne:
- Põllumajandusühistute turuosa on Prantsusmaal 50%, Itaalias 55%, Soomes 79% ja Madalmaades 83%.
- Metsaühistute turuosa Soomes on 31% ja Rootsis 60%.
- Pangandusühistute turuosa on Saksamaal 21%, Austrias 31%, Soomes 35%, Küprosel 37% ja Prantsusmaal 50%.
- Jaekaubandusühistute turuosa on Rootsis 20% ja Soomes 36%.
- Farmaatsia- ja tervishoiuühistute turuosa on Belgias 18%, Hispaanias 21% ja Kreekas üle 50%. (Cooperatives, n.d.)
Edasi uuritakse just põllumajandusühistuid. Mõistagi erineb nende turuosa liikmesriikides, mida kinnitab joonis 1.
Joonis 1. Põllumajandusühistute turuosa EL-i liikmesriikides 2010. aastal (Bijman et al., 2012)
Erinevused on tingitud ajaloost ja riikide institutsiooniliste keskkondade iseärasustest. Samas kehtib tõsiasi, et arenenud põllumajandusega riikides evivad ühistud põllumajanduses tähtsat osa. Konkurentsivõime hoidmiseks ja selle kasvatamiseks on Euroopa põllumajandusühistud end uuendanud ja teevad seda edaspidigi.
Ühistu valitsemise, üldjuhtimise ja juhtimise kolmainsus
Ühistu tulemuslikkuse ja kestlikkuse määravad kolm protsessi: valitsemine, üldjuhtimine ja juhtimine. Neist esimene on ühistutele eriomane, kuid tähtsad on ülejäänud kakski. Protsesside tähtsuse mõistmiseks tuleb aga nende erinevustest aru saada.
Ühistu valitsemine (cooperative governance) on reeglite, tavade ja protsesside süsteem, millega suunavad ja kontrollivad ühistut selle liikmed. See hõlmab ühistu liikmete ja sidusrühmade huvide tasakaalustamist ning liikmete huvides otsuste langetamist. Valitsemine edendab õiglust, läbipaistvust ja vastutust ühistu tegevuses ning otsustes. (Kiisk & Värnik, 2023)
Üldjuhtimine (corporate governance) on reeglite, tavade ja protsesside süsteemi, mille abil ettevõtet või ühistut suunatakse ja kontrollitakse. See hõlmab organisatsiooni paljude sidusrühmade huvide tasakaalustamist. Üldjuhtimise eesmärk on edendada õiglust, läbipaistvust ja vastutust äriühingu tegevuses ja otsustes. (Kiisk & Värnik, 2023)
Juhtimine (management) on organisatsiooni tegevuse planeerimise, korraldamise, suunamise ja kontrollimise protsess, millega saavutatakse organisatsiooni sihid ja eesmärgid. Protsess hõlmab ressursside korraldamist konkreetsete eesmärkide saavutamiseks. Tõhus juhtimine on organisatsiooni edu jaoks hädavajalik ja hõlmab otsuste tegemist, poliitikate seadmist ja ressursside eraldamist. (Kiisk & Värnik, 2023)
Määravaim on see, kuidas valitsemise, üldjuhtimise ja juhtimise kohused ühistus jagunevad. Üldkoosolekul, volikogul, nõukogul ja juhatusel on oma kohustused igas kolmes protsessis, kuid need ei kattu. Kattuvuste vältimine efektiivse kohuste jagamise teel toob kaasa kvalitatiivse muutuse ja kindlustab ühistu kestlikkuse.
Valitsemise uuendused
Euroopa põllumajandusühistuid uurinud teadlased leidsid, et ühistud on rakendanud uute katsumustega toime tulekuks sarnaseid meetodeid. Uuendusi on mitmesuguseid, aga üldistades on need:
- Ühe või mitme professionaalse juhi nimetamine, kes võtavad üle nõukogu täidesaatvad ülesanded.
- Proportsionaalse hääletamise korraldamine vastavalt liikme ja ühistu vaheliste tehingute väärtusele või tema kapitalimahutusele.
- Mitteliikmetest ekspertide kaasamine nõukokku, et tugevdada selle oskusteadmisi turunduses, rahanduses, juriidilistes küsimustes või muus valdkonnas.
- Mitteliikmetest ekspertide kaasamine järelevalvekomiteesse, et suurendada selle järelevalve teostamise võimekust.
- Ühistu ja sellele kuuluva ettevõtte juriidiline eraldamine.
- Volikogu asutamine, mis võtab üle mõned üldkoosoleku õigused ja kohustused.
- Erinevaid omanikke hõlmavate hübriidsete omandistruktuuride loomine. (Bijman et al., 2014)
Neist mitmeid kasutavad Eesti põllumajandusühistudki. Ent mitte sellisel määral, mis tagaks nende pikaajalisuse ja tulemuslikkuse. Siinses kirjatöös tuuakse välja valik häid praktikaid, kuid huvilised leiavad rohkem infot artikli lõpus tutvustatavatest juhtumiuuringutest.
Soovitused ühistutele
Eesmärk kasvada on üks vähestest absoluutsetest tõdemustest ühistuid puudutavas diskursuses. Kasv toob selge majandusliku kasu mastaabi- ja mitmekülgsussäästu vormis ning ühistu kui organisatsiooni kvalitatiivse paranemise. Ainult kasvades muutub ühistu professionaalsemaks. (Kiisk & Värnik, 2023)
Ühistut tuleb oma asutamise põhjust liikmetele selgitada. Ilma selge ja arusaadava majandusliku põhjenduseta ei ole ühistul erilist võimalust heade valitsemistavade rakendamiseks. Selge majanduslik õigustus on edu ja hea valitsemise põhieeldus. (Kiisk & Värnik, 2023)
Liikmed on kõigi ühistute keskmes, mistõttu on ühistul vaja neid harida. Eriti siis, kui ühistu seisab silmitsi uute väljakutsetega – olgu siis tulenevalt Euroopa rohelisest kokkuleppest, tarbijate eelistuste muutumisest või kliimamuutuste mõjust. Ühistu ei saa rakendada häid valitsemistavu haritud liikmeteta, sest ilma vajalike teadmisteta ei mõistaks nad meetmete vajalikkust. (Kiisk & Värnik, 2023)
Nõukogu liikmete koolitamine on sama oluline või olulisemgi. Nõukogu liikme koolitus puudutab kahte omavahel põimunud osa: 1) kuidas tegutseda nõukogu liikmena ja 2) kuidas tegutseda ühistu nõukogu liikmena. Analoogset koolitust vajavad samuti juhatus ja teised töötajad, sest ka nemad peavad mõistma ühistu valitsemise eripärasid. (Kiisk & Värnik, 2023)
Tulemuslikkuse mõõtmine on ülioluline, mõistmaks kui hästi teenib ühistu omanike või sidusrühmade huve. Äriettevõtetes on see lihtsam, sest nende eesmärk on teenida ja kasvatada kasumit. Ühistud peavad aga välja töötama spetsiaalsed tulemusnäitajad, mis mõõdavad nii liikmete kui ka juhtide tegelikke eesmärke ning seda, kui hästi organisatsioon neid täidab. Selliste mõõdikute välja töötamine ja rakendamine lihtsustab otsuste tegemist ja vähendab hõõrdumist nii liikmeskonnas kui ka liikmete ja juhtkonna vahel. (Kiisk & Värnik, 2023)
Kui liikmed pole ühtsed või liikmeskonnas esineb hõõrdumisi liikmete eelistuste erinevuste tõttu – vastandina usaldust ja loovust edendavale ühtsusele – on hea valitsemine mõeldamatu. Seetõttu ei ole kogukonna loomisse investeerimine ressursside raiskamine vaid vajalik samm edu suunas. Hea valitsemine viib hea juhtimiseni ja mitte vastupidi. (Kiisk & Värnik, 2023)
Euroopa põllumajandusühistute juhtumiuuringud
Siinne artikkel sündis Erasmus+ projekti „Good governance practices in agricultural cooperatives – GGPAC (2021-1-RO01-KA220-VET-000025577)“ tarbeks läbi viidud juhtumiuuringutest.
Kuigi juhtumiuuringud kirjutati inglise keeles, tõlgiti need ka eesti keelde.
Juhtumiuuringute aruandest saab lugeda rohkem Euroopa põllumajandusühistute kohta ja tutvuda 15 ühistu kaasusega. Need 15 juhtumit kirjeldavad Eesti, Hispaania, Hollandi, Itaalia, Kreeka, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa ja Soome põllumajandusühistuid. Eesti ühistuid esindavad Põllumeeste ühistu KEVILI ja SCE E-Piim. Kaasused sisaldavad infot kõnealuste ühistute ajaloo, tegevuste ja heade tavade kohta.
Kasutatud kirjandus
Bijman, J., Hanisch, M., & van der Sangen, G. (2014). Shifting control? The changes of internal governance in agricultural cooperatives in the EU. Annals of Public and Cooperative Economics, 85(4), 641–661. https://doi.org/10.1111/apce.12055
Bijman, J., Iliopoulos, C., Poppe, K. J., Gijselinckx, C., Hagedorn, K., Hanisch, M., Hendrikse, G. W. J., Kühl, R., Ollila, P., Pyykkönen, P., & van der Sangen, G. (2012). Support for farmers’ cooperatives: final report. Wageningen University & Research. https://edepot.wur.nl/245008
Cooperatives. (n.d.). European Commission. https://single-market-economy.ec.europa.eu/sectors/proximity-and-social-economy/social-economy-eu/cooperatives_en
Kiisk, T., & Värnik, R. (2023). Põllumajandusühistute parimate tavade juhtumiuuringud: sarnasused ja erinevused EL-i tasandil. Eesti Maaülikool. https://test.pikk.ee/wp-content/uploads/2023/10/Pollumajandusuhistute-parimate-tavade-juhtumiuuringud.pdf
[1] Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli nooremteadur
[2] Euroopa Liit
