Allikas: Ajakiri Tark Talu
detsember 2022
Alates 2023. aastast rakendub pärast kahte üleminekuaastat uus EL eelarveperiood ja ühes sellega algab ka uue Ühise Põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava elluviimine, mille kõige tuntavamaks osaks on toetusmeetmed ehk sekkumised, nagu uues strateegiakavas neid nimetatakse. Lisaks strateegiakavale on uus ka otsetoetuste pakett, mis on uuel EL eelarveperioodil laiem ja mitmekesisem kui kunagi varem, hõlmates põllumajandussektori sissetulekuid, suunates teraviku väikese ja keskmise suurusega majapidamistele, panustades noortele ja järelkasvule, pöörates rohkem tähelepanu kliimale ja keskkonnale ning toetades eraldi olulisi sektoreid. 2023. aastal rakendatakse kokku 14 (2022. aastal 7) otsetoetust, neist 11 (5) pindalapõhisena ja 3 (2) loomadele suunatuna.
Jätkusuutlikkuseks
Pindalapõhiste otsetoetuste alustalaks võib pidada jätkusuutlikkuse tagamiseks makstavat põhisissetuleku toetust (PST), mis on sisult sama, aga teistsuguse nimega kõigile tuttav ühtne pindalatoetus (ÜPT), mille eesmärgiks on pakkuda keskkonda hoidvalt avalikku teenust hooldatud põllumajandusmaastiku näol, kus on võimalik toota toitu. See aitab tagada põllumajandustootjatele stabiilse sissetuleku, millega maandada (osaliselt) võimalikke ettevõtlusriske. Põhisissetulekutoetusega saab olema tihedalt seotud jätkusuutlikkuse tagamiseks makstav täiendav ümberjaotav toetus (ÜJT), mida Eestis varem rakendatud pole (perioodil 2014-2020.a. kuulus see liikmesriigile vabatahtlike toetuste hulka). Ümberjaotava toetuse eesmärgiks on suunata toetus suurematelt põllumajanduslikelt ettevõtetelt teatud osas väiksematele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Sellest tulenevalt makstakse toetust kõigile taotlejatele kuni 130 hektari toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta diferentseeritult: väiksema ühikumääraga kuni 10 hektari põllumajandusmaaga taotlejatele ja suurema ühikumääraga üle 10 ha põllumajandusmaaga taotlejatele.
Põlvkondade vahetuse soodustamiseks
Põlvkondade vahetuse soodustamiseks muutunud kujul täiendava sissetulekutoetusega noortele põllumajandustootjatele (NPT). Toetust makstakse äsja esmakordselt tegevust alustanud põllumajandustootjale, kes on õigustatud saama põhisissetulekutoetust (PST), kuni 100 hektari toetusõiguslikku põllumajandusmaa kohta olenemata taotleja kasutatava põllumajandusmaa suurusest.
Kliima ja keskkonna kaitseks
Üheaastaste kliima- ja keskkonnasuunitlusega otsetoetuste pakett koondub ametliku nimega kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavadega seotud toetuste (ökokavad) alla, mida Eestis on kavas rakendada kokku viite erinevat. Alustades taotlejatele tuttavatest, siis keskkonnasõbraliku majandamise ökokava (KSM) raames toetatakse läbi põhitegevuse nõuete ja valitavate lisategevuste selliseid praktikaid nagu viljavahelduse rakendamine koos liblikõieliste kultuuride kasvatamisega, umbrohuseemnete ja haigustekitajate osas kontrollitud seemnete kasutamine, taimekaitsevahendite kasutamise piiramine, vahekultuuride viljelemine, toitainete tasakaalu arvestus jms, eesmärgiga aidata vähendada survet pinna- ja põhjaveele ning inimese tervisele ja toetada elurikkuse säilimist ja suurenemist.
Suurim uuendus lisaks sellele, et KSM toetust saavad edaspidi ka mahepõllumajandustootjad, on see, et KSM, nagu ka kõik teised ökokavad, saab olema ühe- aastase kohustuseperioodiga toetus. Sarnaselt KSM-ile jätkub mahepõllumajandussektori toetamine mahepõllumajanduse ökokava (MAH) kaudu, mis on suunatud mahepõllumajandusele üleminekut alustavatele ja mahepõllumajandusega tegelevatele ettevõtjatele ning toetuse maksmise aluseks on nende mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva põllumajandusmaa pind.
Tuttavaid rohestamise toetuse elemente leiame ökoalade ökokavast (ÖKO), mida makstakse taotleja toetusõigusliku põllumaa kohta, millest vähemalt 10% on määratletud ökoalana (maastikuelemendid, rohumaaribad, lämmastikku siduvad kultuurid, haljaskesa ning sööti jäetud maa). Mesilaste korjeala ökokavast (MESI), mis seni oli keskkonnasõbraliku majandamise toetuse lisategevus, on saanud eraldi toetusmeede, mille eesmärk on pakkuda tolmeldajatele põllumajandusmaastikus toiduressurssi läbi korjetaimede või nende segude kasvatamise. Täiesti uue toetusmeetmena rakendub ökosüsteemiteenuste säilitamise ökokava (ÖST), millega toetatakse mitmekesist põllumajandusmaastikku ning maastikuelementide ja looduslike alade säilitamist eesmärgiga tagada põllumaal põllukahjurite looduslikud vaenlased, kes osutavad looduslikku kahjuritõrje ökosüsteemi teenust.
Tootmise soodustamiseks
Eraldi toetusmeetmete paketi otsetoetuste hulgas moodustavad põllumajandustootmisega seotud toetused, mida Eestis on kavas rakendada kokku kuute erinevat. Aiandus sektorile saab senisest laiapõhjalisemalt olema suunatud põllumajandustootmisega seotud toetus puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamiseks (PKV), mille maksmise aluseks on kasvatatavate toetusõiguslike puu- ja köögiviljade ning marjade kasvupind.
Uutest toetustest esimene on põllumajandustootmisega seotud toetus teraviljakultuuride kasvatamiseks (TVK) ja see on suunatud taotlejatele, kellel on vähemalt viiel hektaril toetusõiguslikke teravilja kultuure, kokku kuni 100 hektari teravilja aluse põllumajandusmaa eest. Teine uus toetusmeede on põllumajandustootmisega seotud toetus seemnekartuli kasvatamiseks (SKT), mis on suunatud seemnekartulit kasvatavatele põllumajandustootjatele.
Loomakasvatajatele suunatud otsetoetustest jätkatakse põllumajandustootmisega seotud toetuse piimalehma kasvatamiseks ja põllumajandustootmisega seotud toetus ute ja kitse kasvatamiseks, rakendamist. Lisaks rakendatakse pärast 2016. aastat taas eraldi otsetoetust ka lihaveisekasvatajatele põllumajandustootmisega seotud toetus ammlehma kasvatamiseks, kaudu.
Kõigi kolme toetusmeetme puhul on suurim uuendus see, et toetuste ulatust on laiendatud kogu sektorile. Väikse erandiga on uttede ja kitsede ning ammlehmade eest makstavatele otsetoetustele kehtestatud vastavalt minimaalselt 10 ja 5 toetusõigusliku looma pidamise piirmäär.
Kokkuvõtteks
Kõikide otsetoetuste ja ka II samba keskkonna-ja kliimatoetuste saamise eelduseks on lisaks toetuste nõuete täitmisele ka tingimuslikkuse süsteemi (praeguse perioodi nõuetele vastavuse süsteemi ambitsioonikam järeltulija) nõuete täitmine ja taotlejate „aktiivse põllumajandustootja“ mõistele vastamine. Viimasena aga mitte vähem olulisena, mis puudutab pindalapõhiste otsetoetuste taotlemise protsessi, siis selles osas on stabiilsuse huvides muudatusi tehtud võimalikult vähe. Taotlemine toimub ikka PRIA e-teenuste keskkonna kaudu, iga aasta mai algusest kuni juuni keskpaigani. Kui varem rakendati taotluste hilinenud vastuvõtmise perioodil iga hilinetud päeva eest 1% toetussumma vähendust, siis alates 2023. aastast enam seda ei rakendata.
ÜPP strateegiakava 2023–2027.a. on kättesaadav Maaeluministeeriumi kodulehel: https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027
Jõudu taotlemisel!
Tekst: Reno Paju, Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna otsetoetuste valdkonna juht
