Karme Petrutis, MVO Põllumajandusuuringute Keskus
01.11.2022
Keskkonna-, majandus- ja juhtimismeetmete ja standardite kogumina, juhtimiskonseptsioonina, aga ka mõtteviisi ja kasvuvõimalusena tuntud ESG (so ingliskeelne lühend sõnadest environmental, social, governance) kaudu on võimalik juhtida ettevõtte ja selle toodete ja/või teenuste mõju keskkonnale, inimesele ja majandusele.
Inimtegevusest tingitud ulatusliku majandusliku mõjuga muutused maailmas suunavad järjest enamaid ettevõtteid ESGst huvituma ja seda rakendama. Ettevõtte ESG väljatöötamisel on oluline süsteemsus ning strateegiline ja eesmärgipärane lähenemine. Abiks on erinevad standardid, juhised ja regulatsioonid ning selle valdkonna nõustajad ja koolitajad.
Säästva arengu eesmärgid
25. septembril 2015 võeti ÜRO tippkohtumisel vastu 17 säästva arengu eesmärki ja nende elluviimise tegevuskava aastani 2030. Peamiseks eesmärgiks on kaotada kõikjal vaesus ning tagada väärikus ja hea elukvaliteet kõigile, arvestades samas looduskeskkonna võimalustega.
Eesmärgid ja nendeni jõudmise tegevuskava hõlmavad majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonda (vt joonis 1). Biosfääriga seotud eesmärkide 6, 13, 14 ja 15 täitmine on vundamendiks ja eelduseks ühiskondlikule ja majanduslikule heaolule. Lisaks on eesmärkide saavutamiseks vajalik erinevate osapoolte koostöö (eesmärk nr 17).
Eestis viiakse ülemaailmseid säästva arengu eesmärke ellu pikaajalise strateegia “Eesti 2035” alusel, mille arengukavade ja programmide kohta saab rohkem infot kesta.me platvormilt. Samalt platvormilt leiab soovitusi, kuidas nende eesmärkideni erinevatel tasanditel jõuda. Eesti edusammudest annab ülevaate Statistikaameti Tõetamm.
Ettevõtted panustavad oma põhitegevuse ning toodete ja teenustega ühiskonna väljakutsete leevendamisse ja lahendamisse kohalikul, riiklikul või globaalsel tasemel.
ESG tähendus
ESG on ettevõtte keskkonna- sotsiaalsete ja juhtimisstandardite kogum, mis aitab luua pikaajalist väärtust. See esindab vastutust, riske ja võimalusi, olles samas ettevõtte mõtteviis ja kasvuvõimalus (PwC Eesti, 2022). ESG on juhtimiskonseptsioon, mille kaudu juhitakse nii ettevõtte enda kui ka selle ettevõtte tegevuse (sh ka toodete/teenuste) mõju keskkonnale, inimestele ja majandusele (Siller, 2022).
ESG kontekstis kasutatakse järgnevaid termineid:
- keskkonnamõju, so kliima, energia, transport, materjalid/ressursid, jäätmed, vesi, saaste, elurikkus, ökosüsteemid jne;
- mõju inimestele e. sotsiaalne mõju, so tööhõive, töösuhted, võrdne kohtlemine, mitmekesisus, inimõigused, kaasamine, tervis, ohutus, töötaja areng, järelkasv, kogukond jne;
- juhtimine, so eetika, korruptsioonivabadus, läbipaistvus, ostud ja tarneahelad, maksukäitumine jne;
- jätkusuutlik areng, so areng, mis rahuldab praeguste põlvkondade vajadusi ja püüdlusi, seadmata seejuures ohtu tulevaste põlvkondade huve.
Tegurid, mis ärgitavad inimesi järjest enam ESG teemadest huvituma:
- inimtegevusega seostatavaid ning suure majandusliku mõjuga riske on järjest enam (nt ekstreemsed ilmastikuolud, ressursside vähenemine, sõda jne);
- finantssektor arvestab otsuste tegemisel aina rohkem jätkusuutlikkuse aspektidega;
- üha enam regulatsioone on seotud jätkusuutlikkuse ja ESGga, sh seatakse uusi kriteeriume ja kohustusi (nt pensionifondid, nõue avalikustada ettevõtete ESG info jne);
- partnerid, turg ja tarbijad nõuavad läbipaistvust, st on vajalik mõõta, juhtida ja avalikustada oma tegevuse/toote/teenuse mõju.;
- ärikliendid ja pangad nõuavad ettevõtte kliimamõju analüüsi ning selle mõju vähendamise eesmärke ja strateegiaid;
- sektoripõhiselt koostatakse ESG ülevaateid (nt Eestis liikumine „ESTWATCH“) ning raportites juhitakse tähelepanu puudustele – see survestab süsteemi paremaks muutma;
- tarbijate ja töötajate eeldused ja ootused muutuvad, eelistades keskkonnasõbralikumaid, sotsiaalseid õiguseid arvestavaid ettevõtteid, tooteid ja teenuseid.
Hoolsuskohustus
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda rõhutab, et Euroopa Komisjon plaanib reguleerida ettevõtete inimõiguste ja keskkonnaalast hoolsuskohustust üleilmsetes tarneahelates. See tähendab, et tulevikus peavad ettevõtted hakkama jälgima, et mitte kusagil nende poolt müüdavate kaupade tarneahelates (alates toormaterjali hankimisest kuni tarbijani) ei rikutaks inimõiguseid ega tekitataks õigusevastaselt keskkonnakahju. Suurema vastutuse võtavad need ettevõtted, millel on ulatuslikumad kahjulikud keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud. Süsteem eeldab, et ettevõtte tarneahelaga seotud riskid on hinnatud ja vajalikud meetmed nende maandamiseks ja vähendamiseks ka välja töötatud.
Mitmed Eesti ettevõtted on ESGga seotud tegevusi vabatahtlikult juba teinud või tegemas. Lisaks on turul mitmeid ESG koolitus- ja nõustamisteenuse pakkujaid, kes aitavad jätkusuutliku arengu ning vastutustundliku juhtimise põhimõtteid integreerida ettevõtete ärimudelitesse, strateegiatesse ja igapäevatöösse.
Organisatsiooni ESG süsteemi väljatöötamine
Seni on Eesti äriruumis ettevõtte jätkusuutlikkust hinnatud eelkõige finantsilise pikaajalise edu järgi. ÜRO säästva arengu eesmärkide kontekstis on aga jätkusuutlikul arengul 3 selget, omavahel seotud mõõdet. Kui (loodus)keskkonna ning ühiskonna/sotsiaalne mõõde on jätkusuutlikul viisil integreeritud, siis on ettevõte ka finantsiliselt jätkusuutlikum ja suudab muutunud oludega paremini kohaneda. Vastasel korral kaotab ettevõte varem või hiljem oma turupositsiooni, st ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik.
Organisatsiooni vastutustundlikku juhtimist võiks vaadelda kahel eri tasandil:
- organisatsiooni tasand:
kas ettevõtte üksused/osakonnad, ruumid, inimesed ja nendevahelised suhted jne on vastutustundlikult juhitud? - organisatsiooni poolt pakutavate teenuste ja toodete tasand:
Milline on toote või teenuse mõju ümbritsevale looduskeskkonnale ja ühiskonnale laiemaltt kogu elukaare vältel (nö „hällist hauani“ mõju hindamine)? Teisisõnu – kuivõrd panustavad konkreetse ettevõtte poolt pakutavad tooted ja teenused inimkonna jätkusuutlikku arengusse?
On palju erinevaid meetmeid, mida ettevõtted võiksid nii organisatsiooni siseselt kui ka enda pakutava teenuse ja tootega seoses rakendada selleks, et liikuda kiiremini kestva arengu eesmärkide suunas.
Meetmed kestva arengu eesmärkide saavutamiseks:
- kasutada taastuvaid ressursse,
- pooldada ja rakendada taaskasutust,
- eelistada kohalike, mahe, eetiliste ning taimsete toodete tootmist ja tarbimist,
- elektrifitseerida ja rakendada energiatõhususe meetmeid,
- eelistada teenuseid tootele, so vähem „omada“ ja rohkem rentida,
- järgida ringmajanduse põhimõtteid jne;
Ettevõtte ESG väljatöötamise põhimõtted ja juhised
ESG väljatöötamisel on oluline süsteemsus ning strateegiline ja eesmärgipärane lähenemine. ESG strateegia väljatöötamisel võiks olla keskmes vähemalt üks neljast lähenemisest:
- ettevõtte tegevusega lahendatakse mingit ühiskondlikku probleemi, mis on omakorda seotud konkreetse ÜRO kestva arengu eesmärgiga;
- ettevõtte teenus või toode on teistest turul saada olevatest parema keskkonna ja/või sotsiaalse mõjuga (so inglise keeles positive handprint);
- ettevõtte enda tegevus pakub tänastele ühiskonna väljakutsetele lahendusi ning seejuures on ettevõtte enda juhtimistavad vastutustundlikud;
- kohanetakse väliste keskkonna ja sotsiaalsete mõjude trendidega (inglise keeles resilience);
ESG väljatöötamisel on võimalik järgida OECD heaks tavaks kujunenud juhist “Due Diligence Guidance for Responsible Business Conduct” (OECD, 2018). Juhises kirjeldatud ettevõtte/organisatsiooni ESG süsteemse väljatöötamise teekaart on kujutatud joonisel 2.
ESG juhtimissüsteemi põhisammud:
- Mandaadi saamine ja ambitsiooni seadmine
Saa „mandaat“ ettevõtte juhtkonnalt ja anna lubadus endale, oma tiimile ning olulistele huvigruppidele, et ESG teemad on selles organisatsioonis olulised ja nendega tegeletakse süsteemselt. - Mõjukohtade analüüsi läbiviimine
Hinda, millised on ettevõtte keskkonna ja sotsiaalsed mõjud (kuidas meie mõjutame ja mis meid mõjutab?). Kus on puudujäägid, riskid, võimalused?
Kaardista, kus on ettevõttel juba eelised ja eesmärgini jõudmist toetavad suunad.
Kaasa ettevõtte töötajaid ja erinevaid huvigruppe, kelle tegevus ettevõtet mõjutab ja keda teie ettevõte mõjutab. Oluline on mõjusid analüüsida kogu toote või teenuse väärtusahela- ja tarneahela põhiselt. Siit saab hea sisendi uute eesmärkide seadmisel. - Eesmärkide seadmine
Pane paika põhimõtted ja strateegia ning praktilise väärtusega lühem ja pikem plaan ning mõõdikud (millist säästva arengu eesmärki soovite ettevõttes sihtida?).
Koosta tiimid, määra ülesanded; otsi ressursse, hinda kompetentsi; otsusta, kuidas progressi hindama, raporteerima ja kommunikeerima hakatakse. Võimalusel loo oma käitumiskoodeks – kuidas peaksite ettevõtte siseselt ja ka partnerite valikul käituma, et kokku lepitud põhimõtted oleksid järgitud.
Selle sammu üldeesmärgiks on, et kõik osapooled teaksid, mis on nende panus ja mida ning mis ajaks neilt oodatakse. - Progressi regulaarne läbipaistev ja selge monitooring.
- Progressi raporteerimine ja kommunikatsioon.
Kas esitate progressi info aasta-aruande osana, ettevõtte kodulehel, infokirjades vmt. Kas on võimalik ja vajalik tellida kolmandate osapoole auditeid?Sellised auditid ja väljastatud sertifikaadid võivad tõsta ettevõtte reitingut ning tuua uusi kliente.
Eestis aitab ettevõtte reitingu määramisele kaasa „Vastutustundliku Ettevõtte Indeks“.
Nii organisatsiooni kui sellega seotud toote ja teenuse keskkonnamõju arvutamiseks (so. ülaltoodud joonise samm nr 2) on saadaval Kasvuhoonegaaside Protokoll (Greenhouse Gas Protocol) ning mitmed teised juhised, digitaalsed programmid ning rahvusvahelised ISO 14000 seeria ja muud standardid.
Oktoobris 2022 valmis Keskkonnaministeeriumi tellimusel uus, Eesti eripärasid arvestav kasvuhoonegaaside (KHG) arvutusmudel, mis aitab ettevõtetel ja organisatsioonidel hinnata oma KHG jalajälge. Uus mudel tagab sellisteks arvutusteks ühtse aluse ning seda on kavas ka regulaarselt ajakohastada.
Organisatsiooni sotsiaalse mõju hindamiseks ühtsem metoodika puudub, mistõttu on seda lihtsam pigem kvalitatiivselt kirjeldada.
Süsteemse ESG väljatöötamise ABC
Kokkuvõtvalt tuleks organisatsiooni või ettevõtte ESG väljatöötamisel jälgida järgnevaid põhietappe:
- mõtestada lahti, mida ettevõttes soovime;
- mõista oma mõju ja võtmetegelaste ootuseid organisatsioonile;
- luua ambitsioonikas eesmärk;
- kaasata väärtusahel, sest nii suudab rohkem;
- mõõta, monitoorida ja raporteerida, sh tulemusi ilustamata;
NB! Rohepesu oht on suur, samas on ühiskond aina targem – kindlasti tuleb kasuks ausus ja läbipaistvus!
Kuidas rohepesust hoiduda ja kuidas seda ära tunda: Ära lase end petta! …ehk lühidalt ROHEPESUST
Rohkem infot teema kohta
- Ülemaailmsed ja Eesti kestliku arengu eesmärgid – kesta.me
- trateegiakava Eesti 2035 – Eesti Vabariigi Valitsus
- Eesti säästva arengu eesmärkide täitmine – Statistikaameti Tõetamm
- Kohustuslik hoolsuskohustus – Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
- Vastutustundliku ettevõtte indeks – Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum (VEF)
- Eesti ettevõtete ning organisatsioonide KHG jalajälje arvutusmudel – Keskkonnaministeerium
- Rahvusvaheline kasvuhoonegaaside protokoll – Greenhose Gas Protocol
- Põllumajanduse keskkonnamõjude terviklik hindamine läbi olelusringi.pdf- Sirli Pehme ettekanne
- Süsiniku jalajälje hindamine loomakasvatuses – Sirli Pehme ettekanne
- Suvirapsi kasvatamise keskkonnamõjude hindamine läbi olelusringi analüüsi. pdf – Jana Adari magistritöö
- Eesti Rohleine Liikumine – Ära lase end petta! …ehk lühidalt ROHEPESUST
- Teemakohased standardid Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuses
Nõustajad ja koolitajad:
- Nõustamisagentuur Sustinere
- Rohetiigri Akadeemia
- Konsultatsiooniettevõte Civitta
- Planeerimise ja keskkonnajuhtimise konsultatsiooniettevõte Hendrikson ja Ko
- TalTech
Toimetas: Maaelu võrgustikutöö osakond
