Läänemere-äärsete riikide koostööprojekti Baltic Deal eelarve Eestis on 0,3 miljonit eurot, millest rahastatakse jätkusuutliku põllumajanduse projekte. Millega täpselt tegu, selgitab projektijuht Heidi Öövel.
Kui kõnelda inimtegevuse tagajärjel tekkivast survest Läänemerele, siis mitmendal kohal selles edetabelis võiks olla põllumajandus?
Põllumajanduse osatähtsust kogu antropoloogilisest reostusest on keeruline eraldi välja tuua, kuna tegemist on peamiselt hajukoormusega, mida on väga raske hinnata. Tahes-tahtmata oleneb reostuse osakaal ka ilmastikust, mida tootjal on raske ennustada.
Siiski saab tootja toiteelementide leostumise vähendamiseks kasutada erinevaid meetodeid – kas siis rajades veekaitseribasid või kasutades parimaid võtteid läga laotamisel.
Väetamine ja väetatud köögiviljade tarbimine toiduks on teema, mis kütab palju vastuolulisi kirgi – kuldas väetamise olulisust põllumajanduses lühidalt selgitada? Väetamine ise on mullale vajalik, kuna kultuuride kasvatamisel kasutavad taimed ära mullas olevad toitained ning õige väetamisega välditakse mulla liigset kurnamist. Vastuolu tekib siis, kui väetatakse rohkem, kui taimedel kasvuks vaja, samuti on erinevus selles, kas kasutatakse orgaanilist või mineraalväetist.
Köögiviljade puhul tekitab suuremat probleemi siiski sünteetiliste taimekaitsevahendite e esinemine.
Mis see väetamine siis ikkagi on? Kas see kahjustab ka meie tervist tarbijana?
Väetamisega viiakse mulda taime kasvuks vajalikud toiteelemendid, mis tagavad taimede kasvu ja saagikuse. Sealjuures on oluline, et väetatakse mulla seisundist ja kasvatatavast kultuurist lähtuvalt. Tarbija tervise suhtes on olulisem siiski taimekaitsevahendite kasutus.
Ilmselt pole enam kellelgi põllumeestest üheski riigis nii palju vabu vahendeid, et kallist keemiat lihtsalt huupi põllumaale loopida…
Nii, nagu see toimus veel раагkümmend aastat tagasi ilma igasuguste piiranguteta, enam tõesti õnneks ei tehta. Praegu mõtlevad tootjad ikkagi majanduslikule tasuvusele, kuna liigne väetamine teeb lisaks keskkonnale kahju ka rahakotile. See on tõesti mahavisatud raha, mis võib taimele mõjuda pigem pärssivalt ning mis mullast lihtsalt vette uhutakse.
Tark põllumees väetab targalt ja jätkusuutlikult. Kuldas seda tarkust kogutakse ja rakendatakse?
2010. aastast osaleme Läänemere piirkonna projektis Baltic Deal, mille eesmärgiks ongi ühelt poolt Läänemere-äärsete tootjate ja teadlaste kogemused kokku koguda ning teisalt saadud teadmised edasi jagada.
Projektiga teeb koostööd üle saja näidistaluniku Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Taanist ja Poolast, kes oma kogemusi headest põllumajanduspraktikatest teistega jagavad. Projekti raames on toimunud mitmeid Õppereise näidistaludesse nii tootjatele, põllumajandusnõustajatele kui ka teadlastele. Samuti toimuvad seminarid ja õppepäevad, kus tutvustatakse keskkonnasõbralikke põllumajanduspraktikaid kõigile huvilistele.
Nimetage palun mõned parimad lahendused siitsamast Eestist, mis võiksid kujuneda eeskujuks paljudele teistelegi.
Baltic Deali projektiga teeb koostööd ka kaheksa Eesti tootjat, kes kõik pööravad olulist tähelepanu põllumajandusest tuleneva keskkonnareostuse vähendamisele. Näiteks Pilsu talus kasutatakse täppisviljeluse tehnoloogiat, kus väetusnormide määramisel lähtutakse GPSi andmetest, mullakaartidest ning tarkvarasüsteemi analüüsidest.
See annab täpsema väetusnormi põllu iseärasusest ja saagikusest lähtuvalt. Pirmastu osaühingus on aga kasutusel otsekülv, kus seeme vüakse ilma künnita mullakamarasse. Nii hoitakse ära mulla erosioon ning toitainete ärakanne.
Mida mahedam põllumajandus, mida naturaalsem väetis, mida jätkusuutlikumad meetodid, seda kallim on väljamüügihind tarbijale, hind on aga ostjaskonnale alati valus Ja kirglik teema – millal muutuvad käärid odava (keskkonda reostava) ning jätkusuutliku põllumajanduse vahel väiksemaks? Keskkonnasõbralik põllumajandus on tootjale kulukam kui tavapõllumajandus, seda rangemate piirangute ja seeläbi tihti ka väiksema saagikuse tõttu. Tarbija näeb poes hinda, kuid ei oska hinnata kulusid, mis on tehtud, et see toode keskkonnasõbralikult tema lauale jõuaks.
Keskkonnasõbralikult majandavad tootjad peavad tegema suuri investeeringuid, et mõju meid ümbritsevale hoida minimaalne. See tähendab uusi sõnnikuhoidlaid, laotustehnoloogiaid, rangemaid väetuspii-ranguid, loomade heaoluga arvestamist ja palju muud.
Siinkohal on abiks Euroopa Liidu ja Eesti riigi poolt makstavad toetused, kuid kindlasti ei kata need kõiki kulusid. Eks ikka tarbija ole see, kes peab mõistma, et odav on küll talle majanduslikult kasulik, kuid ei pruugi olla jätkusuutlik meid ümbritseva looduskeskkonna suhtes.
Toitu vajavad kõik ning tootja on see, kes hoolitseb, et meil söök laual oleks – seega tuleks toetada neid, kes teevad seda meie tervist ja keskkonda hoides.
Põllumajandus on arenev kompleksne süsteem – mis on need meetodid või see valdkond laiemalt, millega Eesti põllumehed alles hakkavad kokku puutuma? Üheks selliseks on kindlasti toiteelementide bilanss ettevõttes, mis näitab ära sisse- ja väljaminevate toiteelementide ülejäägi või puuduse. Ülejääk on eelduseks reostusele, kuid ei tähenda seda veel otseselt.
Väetamine on muutumas järjest täpsemaks ning toiteelementide kaod viiakse miinimumini. Veekaitse meetmete kõrval on järjest enam tähelepanu pööratud ka kliimamuutustega kohanemisele ja bioloogilise mitmekesisuse tagamisele.
Baltic Deal projektijuht Heidi Öövel rõhutab täppisviljeluse olulisust keskkonnasäästliku põllumajandust silmas pidades.
• Alates 2010. aastast osaleb Maaelu Edendamise Sihtasutus rahvusvahelises Läänemere-äärsete riikide koostööprojektis Baltic Deal.
• Projekti eesmärk on vähendada põllumajanduslikust tegevusest tulenevaid negatiivseid mõjusid keskkonnale nil, et konkurentsivõime ja tootmismahud ei kannataks.
• Projekti lõpptulemusena peaks olema loodud kõikide Läänemere piirkonna riikide koostöös ühine lähenemine keskkonnakaitsele põllumajanduses.
• Lisaks Maaelu Edendamise Sihtasutusele esindavad projektis Eestit Põllumajandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Eestimaa Talupidajate Keskliit Eesti Põllumeeste Keskliit ja Läänemere saarte ühendus B7.
• Projekt kestab kolm aastat ja seda rahastatakse Euroopa Liidu Läänemere piirkonna programmi 2007-2013 vahenditest. Projekti kogumaksumus on 3,8 miljonit eurot ning Eesti eelarve selles on 0,3 miljonit eurot
ALLIKAS: www.mes.ee
Rain Uusen
Postimees (erileht), 23.08.2013
