Maaelu taskuhäälingud kirjeldavad maaettevõtlusega alustajatele tegevusega kaasnevaid võimalusi, aga ka ohte kogemuslugude kaudu.
Kerli Ats ja Karl Aru jagavad kogemust Eestimaa Talupidajate Keskliidus ning Eesti Noortalunikud MTÜs.
Mis on esindusorganisatsioonide funktsioon alustava ettevõtja jaoks, milliseid võimalusi erinevad organisatsioonid pakuvad.
Viimased aastad on hästi toonud nähtavaks kodumaise toidutootmise ja autonoomsete maamajapidamiste olulisuse. Huvi sektorisse siseneda on suur. Sama suur on küsimuste hulk, mis maaettevõtlushuvilisi valdab: millest lähtuda tegevusala valimisel? Milliseid vahendeid või ressursse on vaja? Kuidas on teistel samas valdkonnas läinud: mis on nende suurimad õppetunnid, väljakutsed ja arengukohad?
Kogemuse kirja pannud: Kaja Piirfeldt
detsember 2023
Kui palju on kuuri taga vandumisest kasu?
Põllumajandussektor on üks enim reguleeritud valdkondi ning poliitika mõjutab põllumehi väga tugevalt. Toidutootmist reguleerivad erinevad toetusskeemid, keskkonnanõuded, ühiskondlikud ootused ja mitmed teised kriteeriumid.
Tootjatel on käed-jalad täis oma ettevõtte töös hoidmisega ja neil ei ole tihti ühiskondliku arvamuse isiklikuks kujundamiseks mahti ega teinekord ka oskusi. Teisalt ei ole ka poliitikutel, ametnikel ja kõneisikutel võimalik iga tootjaga eraldi suhelda ning nende antud sisendiga arvestada. Et ettevõtjate hääl oleks kuulda, on ellu kutsutud esindusorganisatsioonid, mis seisavad selle eest, et nende liikmete huvid oleks kaitstud ja info põllult vahendatud.
Esindusorganisatsioonide sisevaadet ja hingeelu avavad Eesti Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats, kes on sellel ametikohal töötanud viimased 6 aastat ja MTÜ Eesti Noortalunikud juhatuse liige Karl Aru, kellel samuti 6. tegevusaasta kohe käsile jõudmas.
Mõlemad ütlevad kohe, et kui üks tootja oma murest või probleemist räägib, on see tema mure. Kui aga sellest räägitakse organisatsiooni tasandil, on see sektori probleem ja saab oluliselt suuremat tähelepanu ja kõlapinda, ning seeläbi loodetavasti ka lahendusi. Õnneks on Eesti talunik aru saanud, et üksi kuuri taga vandumisest ei piisa ja aina enam pöördutakse abi saamiseks esindusorganisatsioonide poole.
Kuidas organisatsioonid jagunevad
Esindusorganisatsioonide põhifunktsioon on seista tootjate huvide eest aga samuti aidata kujundada sektori mainet ja tutvustada oma valdkonda.
Suures plaanis võib esindusorganisatsioonid jagada kaheks:
- erialaliidud mis koondavad konkreetse tegevusalaga ettevõtjaid nagu näiteks Eesti Lamba-ja Kitsekasvatajate Liit, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Maasikakasvatajate Liit jt.
- tootjaid tegevusvaldkonnast sõltumata koondavad organisatsioonid nagu Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL), MTÜ Eesti Noortalunikud, mis koondab eeskätt noori ja alustavaid tootjaid või Eesti Põllumajandus Kaubanduskoda (EPKK), kelle liikmeskonda kuuluvad ka toidutööstused ja metsamajanduse ettevõtjad.
Aru ja Ats on ühte meelt, et esindusorganisatsiooni kuulumine on põllumajandustootjale eeskätt hea võimalus, mis jääb tihti kasusaaja poolt kasutamata.
Saad küsida nii palju kui julged
Karl Aru soovitab endale sobilik esindusorganisatsioon valida selle järgi, millised on kattuvad väärtused. Samuti toob ta välja, et igaühel on võimalik otsustada, kas ta on passiivne liige või panustab aktiivselt. Aktiivne liige loovutab oma aega, samas saab ta vastu hindamatu võimaluse areneda, võrgustuda, kaasa rääkida ja kasvada koos organisatsiooniga. Passiivne liige annab oma osa liikmemaksu näol, et valdkond oleks esindatud ja huvid kaitstud. Atsi sõnul on meie esindusliitude üleüldine probleem alarahastatus, mistõttu ressursid selleks, et tugevalt oma asja ajada, on piiratud.
Kõige rohkem kõnesid ja pöördumisi jõuab Taluliidu juhi sõnul esindusorganisatsioonidesse siis, kui on mingi jama. Olgu selleks erakordsed ilmastikuolud, järsult langenud turuhindadest tingitud probleemid või mõni rakenduv nõue, mida on keeruline või isegi võimatu täita. Sellisel juhul kogub liit sisendi selle teema kohta kõikidelt oma liikmetelt kokku ja teeb esmase analüüsi. Seejärel lisab lahendusettepanekud ja edastab selle ministeeriumisse või mõnele teisele asutusele, kelle võimuses on olukorda lahendada.
Nii näiteks pandi COVID-kriisi ajal esindusorganisatsioonide initsiatiivil ja sisendi toel kokku korralik kriisimeetmete pakett, mis sisaldas toetusi, leevendusi erinevates nõuetes kui ka soodustingimustel laenuvahendeid, mis nii mõnegi ettevõtja raskel ajal alles hoidis.
Esindusorganisatsioon ühendab ja innustab
Kerli sõnul on esindusorganisatsiooni roll kindlasti ka liikmete häält võimendada ja nende seisukohti, rõõme ja muresid ka näiteks ajakirjandusega jagada. Püütakse oma panust poliitika kujundamisse anda nii läbi avaliku arvamuse mõjutamise kui ka näiteks ministrite ja parlamendiliikmetega kohtumiste ja info jagamise. Kuigi ajakirjanduses ja avalikkuses paistab silma just murede pool, siis tegelikkuses on väga suur osa esindusorganistasioonide tööst seotud hoopis positiivsete asjadega.
Näiteks on EPKK, Noortalunike MTÜ, Taluliidu ja paljude teiste tootjaliitude üheks põhikirjaliseks ülesandeks tutvustada maaelu- ja ettevõtlust ja julgustada, toetada ning innustada noori ja teisi uusi ettevõtjaid sektorisse sisenema. Oluline missioon on tõsta tarbijate teadlikkust kodumaise toidu eelistest. Ühtlasi tuua esile kohaliku toodangu kvaliteeti ja kasulikkust ning suunata seeläbi potentsiaalsed kliendid meie oma talunike kasvatatud ja toodetud toitu soetama.
Võimalus isiklikuks arenguks
Parim moodus, kuidas infot koguda, on mõlema intervjueeritava sõnul ühised üritused ja silmast-silma kohtumised. Palju olulist tuleb välja vahetust suhtlemisest. Oskuslik huvide kaitsja nopib vajaliku üles ka siis, kui otsene jututeema seda ei puuduta.
Organisatsiooni üritustest osa võttes saab ta häid kontakte nii kodumaal kui rahvusvahelisel tasandil. Omavaheline kogemuste vahetamine on samuti hindamatu. Häid mõtteid ja lahendusi saab teinekord väga praktiliselt kasutusse panna ning nii mõnegi töötunni või euro säästa.
Kirglikumatel liikmetel tekib teinekord võimalus ka ise organisatsiooni juhtimisse ning töösse panustada. Kerli ja Karl toovad välja, et töö katusorganisatsioonis nõuab väga mitmekülgset kompetentside pagasit. Ühtlasi on see hea võimalus endale uusi oskusi juurde saada. Tekib arusaam näiteks poliitika kujundamise ja mõjutamise protsessidest, avardub laiem vaade sektorile ja arusaam sellest, kuidas teistes riikides samal alal hakkama saadakse. Ka väga praktilisi oskusi saab rakendada: läbi tiheda kasutuse paranevad suhtlemis-, esinemis-, kirjutamis- ja keeleoskus. Arenevad teadmised turundusest, IT-valdkonnast ja infoallikatega töötamisest.
Teavet endale sobiliku organisatsiooni leidmiseks saab uurida internetist, ministeeriumist, Maaelu Teadmuskeskusest või mõne kolleegi käest. Enne liitumist võib mõnel üritusel kohal käia ja vaadata, kuidas seltskond ja tegevused kõnetavad või klapivad.
Põhjused põllumajandustootjatele, et esindusorganisatsiooni kuuluda:
- Esindusorganisatsioonid kaitsevad põllumajandustootjate huve, eriti oluline Eesti kontekstis, kus riigi põllumajanduspoliitika on tihedalt seotud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga.
- Organisatsioonid aitavad kujundada põllumajanduspoliitikat, tagades, et see vastab reaalsele olukorrale põllul ja arvestab tootjate vajadustega.
- Esindusorganisatsioonid võimaldavad tootjatel jagada oma kogemusi ja saada olulist teavet sektorit mõjutavate muudatuste kohta.
- Organisatsioonide liikmetel on ligipääs koolitustele ja seminaridele, mis toetavad nende professionaalset ja isiklikku arengut.
- Organisatsioonid aitavad leida ühiselt lahendusi sektori ees seisvatele väljakutsetele ja probleemidele.
- Liikmesus võimaldab tootjatel laiendada oma professionaalset võrgustikku, mis on oluline nii infovahetuseks kui ka ärisuhete arendamiseks.
- Esindusorganisatsioonid aitavad tõsta teadlikkust põllumajandussektori tähtsusest ja rollist ühiskonnas.
- Liikmesus pakub tugevat toetavat keskkonda, kus jagatakse teadmisi, kogemusi ja parimaid tavasid.
- Esindusorganisatsioonidesse kuulumine on oluline, et põllumajandustootjad saaksid aktiivselt osaleda oma sektori kujundamises, kaitsta oma huve ja panustada professionaalse arengu ning sektori jätkusuutlikkuse tagamisse.
Kuula 10. aprill 2024 taskuhäälingut: Kas noortel on kohta põllumajanduses? TRINITI Eetris saates rääkisid Kuie PÜ juhataja Johannes Toom, Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg ja TRINITI partner Siim Maripuu põlvkonnavahetusest ning noorte rõõmudest ja muredest põllumajanduses.
Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus on loodud, et hõlbustada noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning suurendada kaasaegsete teadmistega ja kogemustega põllumajandustootjate arvu.
Kuula ka teisi kogemuslugusid taskuhäälinguna
Artikkel ilmub “Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas” raames. Toetab Euroopa Liit
