Maaelu taskuhäälingud kirjeldavad maaettevõtlusega alustajatele tegevusega kaasnevaid võimalusi, aga ka ohte kogemuslugude kaudu.
Janeli Tikk Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist jagab oma loos kogemust toetusmeetmete väljatöötamisel noortele ettevõtjatele.
Viimased aastad on hästi toonud nähtavaks kodumaise toidutootmise ja autonoomsete maamajapidamiste olulisuse. Huvi sektorisse siseneda on suur. Sama suur on küsimuste hulk, mis maaettevõtlushuvilisi valdab: millest lähtuda tegevusala valimisel? Milliseid vahendeid või ressursse on vaja? Kas nende soetamiseks on võimalik taotleda toetust või kasutada soodustingimustel laenuraha? Millised on õppimisvõimalused erialal? Kustkohast leida usaldusväärset informatsiooni? Kuidas on teistel samas valdkonnas läinud: mis on nende suurimad õppetunnid, väljakutsed ja arengukohad?
Kogemuse kirja pannud: Kaja Piirfeldt
detsember 2023
Milleks on vaja põllumajandustoetusi?
Sellele küsimusele vastab Regionaal- ja Põllumajandusminiteeriumis toetusmeetmete disainiga tegelev Janeli Tikk lühidalt: “Põllumajandustoetusi on vaja, et meil oleks toitu”.
Toetusmeetmete väljatöötamine ehk toetuste disain on üks osa Janeli igapäevatööst. Toetusmeetmetega suunatakse raha sinna, kus esineb nn turutõrge ehk ilma abita tegevusi ellu viia oleks keeruline või suisa võimatu.
Janeli sõnul on toidu tootmisega üks keeruline lugu. Seda mõjutavad tugevalt ilmastiku riskid, keskkonnanõuded, loodushoiu vajadus ja muud tingimused, mille tagamine on äärmiselt ressursimahukas. Et meie maapiirkonna ettevõtjad selle kõigega rinda pistes hakkama saaks, on tootmist tarvis toetada. See on Euroopa Liidu ja Eesti riigi panus tagamaks seda, et kohalik ja puhas toit meie taldrikule jõuaks.
Kust tulevad toetused ja kes neid jagab
Toetusmeetmete väljatöötamisel on aluseks ühtne põllumajanduspoliitika ehk ÜPP strateegiakava. See on Euroopa Liidu poolt vastu võetud õigusaktide kogum, mille eesmärk on tagada EL-i riikides ühine põllumajanduspoliitika.
Põllumajandustoetuste jaotuse ja Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika ühtsed alused pannakse paika eelarveperiooditi, samuti eesmärgid, mida nendega saavutada tahetakse. ÜPP eesmärkide alusel disainitakse toetusmeetmed, mida rakendatakse PRIA kaasabil. Oluline aluspõhimõte on siinkohal võrdse kohtlemise printsiip, mille puhul tuleb jälgida, et tootjatel oleks võrdsed võimalused toetusrahale ligipääsuks.
Makseagentuuri PRIA ülesandeks on reeglina korraldada taotlemine, menetleda taotlusi ja moodustada hindamiskriteeriumite alusel pingerida, kes toetuse saavad. Samuti teostada väljamakseid ja järelvalvet raha sihtotstarbelise kasutamise üle.
Suures plaanis jagunevad toetused kahte sambasse. Esimene sammas on iga-aastaselt makstavad otsetoetused ja teine sammas maaelu arengutoetused, eelkõige investreeringutoetused. Teise samba eelarvest rahastatakse ka näiteks ettevõtlusega alustamist, lühikeste tarneahelate edendamist ja maaelu arengut laiemalt.
Noored on põllumajandusse väga oodatud
Noortele ja alustavatele ettevõtjatele on olemas otse neile mõeldud toetusi, aga ka laiemalt tarvitatavaid toetusi, mille puhul on neil teatud hulk soodustavaid tegureid. Nendeks saavad olla näiteks lisapunktid, suurem toetusmäär investeeringuteks raha kaasamisel, madalamad intressimäärad MAK vahendite laenuraha puhul ning võimalused tasuta või väikese omaosaluse eest nõuandeteenust või muud taolist tuge saada.
Lisaks alustaja investeeringutoetusele on noortele tootjatele esimesel viiel taotlemise aastal ette nähtud ka lisamakse pindalatoetuste osas (NPT), mida sai küsida 2023. aasta taotlusperioodil kuni 100 ha põllumaa kohta. Toetuste eelarve tuleb Euroopa Liidu fondidest ja eelarve jagunemine tuleneb omakorda EL-i raamistikust, kus käesoleval eelarveperioodil on kokku lepitud, et vähemalt 3% kogueelarvest peab minema just noorte ettevõtjate toetamiseks.
Võimalus tegevuse alustamiseks toetust saada on igas vanuses ettevõtjatel
Alustaval noorel ettevõtjal on võimalik taotleda põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust.
Samas on üha rohkem neid, kes soovivad maaettevõtlusega alustada, kuid selle meetme tingimustele ühel või teisel põhjusel ei vasta. Nende ja teiste väikeste ettevõtjate jaoks on tulemas uus toetusmeede, kus taotleja saab küsida kuna 100 000 eurot mistahes materiaalsesse varasse investeeringu tegemiseks (nii tootlikud kui mittetootlikud) ehk toetuse abil saab investeerida masinatesse ja seadmetesse, ehitistesse vm varasse. Praeguse kava kohaselt hakatakse siin sarnaselt alustava ettevõtja toetusega hindama äriplaane, ettevõtjatele pakutakse eelnevat tuge info-või õppepäeva läbimisega.
Kuigi hetkel valmistatakse ette toetusmäärust, siis ei ole plaanis tekitada konkreetset loetelu investeeringuobjektidest, mille jaoks toetust saab, kuid on teada see, et läbi hindamiskriteeriumite eelistatakse nn roheinvesteeringuid. Samuti ei saa siin raha nö ette ja tuleb ka omaosalus.
Ettepanekud on oodatud ja teretulnud, kuid muudatused võtavad aega
Janeli sõnul tavaliselt toetuse soovijaid rohkem kui eelarves vahendeid. Pidevalt analüüsitakse ka kõiki taotlemise ja toetusraha kasutamisega seotud võimalike riski-ja kitsaskohti. Ühtlasi küsitakse tagasisidet PRIA-lt ja taotlejatelt endilt ning vajadusel ja võimalusel tehakse muudatused ka määruse tasandil. Arvestada aga tuleb, et muudatuste ellu viimine võtab aega vähemalt 6 kuud.
Esmalt tuleb kindlaks teha, kas nõue tuleneb EL-i õigusaktidest ja liikmesriigil on üldse võimalust seda ise reguleerida. Seejärel tuleb hinnata, kas mingi nõue on tõepoolest piirav, siis analüüsida ja planeeritavale muudatusele arvamused küsida. Kõige lõpuks tuleb läbida mahukas kooskõlastusring.
Milline on tugev taotlus?
Janeli sõnul ei näita taotluse tugevust kolossaalsed kasuminumbrid. Pigem hinnatakse projekti realistlikkust, kas see on korralikult läbi mõeldud ning seda, kas äriplaan vastab meetme eesmärgile. Nii toob ta näite taotlejast, kes pani enda arvates igati kasumliku plaani kokku.
Projektis oli kirjas, et karjas olevad lambad poegivad iga kahe nädala tagant talle ja aastaga kasvab tema äri 100 000 loomani. Tegelikult kestab lamba tiinus 150 päeva, mis ei vasta kuidagi tema plaanis kirjutatule. Kuigi selline tootmisplaan pakub paberil puhast rõõmu, ei ole sellega päriselus erilist edu loota.
Mistahes toetuse taotlemiseks valmistumisel soovitab Janeli läbi mõelda järgmised punktid:
- Alustada võimalikult varakult, juba näiteks sellepärast, et töö käigus tekkinud küsimustele vastuste saamine võtab aega, kuid taotlusvoorud on avatud vaid lühikesel perioodil
- Mõtle taotlus läbi, et see oleks realistlik ja saavutatav, kuidas katad omaosaluse?
- Mis saab peale toetuse kättesaamist, mis kohustused kaasnevad?
- Ära jää küsimustega üksi vaid otsi abi!
Janeli sõnul on kõik toetused loodud ettevõtjate aitamiseks. Seega, kui jääd hätta või sul on soove ja ettepanekuid, siis pöördu oma esindusorganisatsiooni poole või kirjuta-helista otse ministeeriumisse.
Meede 6.1 Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus on loodud, et hõlbustada noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning suurendada kaasaegsete teadmistega ja kogemustega põllumajandustootjate arvu.
Kuula ka teisi kogemuslugusid taskuhäälinguna
Artikkel ilmub “Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas” raames. Toetab Euroopa Liit
