Avaldatud: 8. september 2022Kategooriad: Keskkond, UudisedSildid: , ,

Allikas: Ajakiri „Dronemagasinet
15.08.22

Norra elektroonilise drooniajakirja „Dronemagasinet“ 15. augusti 2022 artiklile tuginedes päästeti sel aastal Norras üleriigiliselt soojuskaameratega varustatud droone kasutades vigastustest või hukust 500 metskitse talle. Loomi päästeti kiirelt populaarsust kogunud üleriigilise kampaania raames ning eelkõige rohumaade esmaniite eelselt.

Metskitse talled sünnivad lühikese ajaperioodi vältel mai keskpaigast juuni lõpuni. Ise kaugemal metsatukkades toitu nosivad kitse-emad peidavad vastsündinud talled kiskjate eest väga sageli just sügavale põldu, u meetri kõrguse rohu sisse varju. Talled on sel viisil kaitstud küll kiskjate eest, aga jäävad kahjuks märkamatuks ka rohusööda esimest niidet tegevatele põllumajandustootjatele. Norra jahindus ja kalandusühingu (NJF) andmetel võib riigi teatud piirkondades esmaniite käigus hukkuda koguni 30-40% kitsetalledest.

Soojuskaameratega droonid

Tallede päästmiseks on UAS Norway viimastel aastatel ka Indre Østfold’i piirkonnas teinud tihedat ja väga edukat koostööd kohalike ametnike, talunike ja vabatahtlikega, et testida soojuskaameratega droone kitsetallede otsimisel. Soojuskaameratega varustatud droonidega leitakse talled pika rohu seest, misjärel aidatakse vabatahtlike abil loomad rohumaalt välja. Tehnoloogia kiire areng ja loomi aidata soovivate vabatahtlike suurenenud huvi on viinud väga heade tulemusteni. Positiivseid tulemusi on märganud ka Norra põllumajandus- ja toiduminister, kes on ka ise tallede päästeoperatsioonis osalenud.

Norra põllumajandus- ja toiduminister Sandra Borch kitsetalli päästmas. Fotol Anders Martinsen (UAS Norway). FOTO: Martin Jystad

2022. aasta suvel päästeti Norras droonipilootide ja vabatahtlike abil rohkem tallesid kui iial varem. Artiklis kirjeldavad oma kogemust nii piloodid kui ka vabatahtlikud, nt ühes piirkonnas päästeti osapoolte koostöös suve jooksul niiduki eest 58 talle.

Drooni ja tavakaameratega ei ole võimalik tallesid leida, sest nad peituvad kõrges rohus ning jäävad märkamatuks. Samas mainitakse, et võib ka juhtuda, et ka esmasel soojuskaameraga varustatud drooni ülelennul ühtegi kitsetalle ei leita. Toonitatakse, et kui siiski on piirkonnas kitsi nähtud, siis tuleks põllud veelkord igati töökorras drooniga hoolikalt läbi otsida. Kirjeldatakse ka juhtu, kus väga suurel põllul ei leitud ainsatki talle, samas sealsamas kõrval, elumajade vahetus läheduses paikneval ja oluliselt väiksemal põllulapil leiti puhkamas korraga 6 kitsetalle.

Talunike teadlikkus kasvab

Artiklis tõdetakse, et järjest enam leidub ka selliseid vastutustundlikke talunikke, kes ei olegi nõus enne niidukiga põllule minema, kui põld on eelnevalt drooniga üle kontrollitud.  Näide tuuakse algselt skeptilisest suurtootjast, kelle rohumaadelt päästeti niite eelselt 11 kitsetalle ning seejärel pressiti 700 rohupalli. Selline suur hulk päästetud tallesid oli tootjale piisavalt shokeeriv ja mõjuv, et järgmistel kordadel põllud enne niidet korralikult üle kontrollida. Talunik kommenteeris, et on üsna kindel, et neil talledel ei oleks olnud ilma droone kasutamata elulootust ning lisas, et on hea tunne, et suutis päästa suure hulga loomalapsi.

Samas artiklis rõhutavad UAS Norway droonipiloodid, et ilma vabatahtlike abita ei oleks olnud võimalik loomi päästa. Droonidega tehakse looma asukoht kindlaks, juhatatakse vabatahtlik päästja kitsetalle täpsesse asukohta ning seejärel tuuakse talled kõrge rohu seest välja kõrvalasuvasse metsatukka või põlluserva. Kitse-emad leiavad üksi jäetud talled tuttavate häälitsuste peale kiiresti üles. Vabatahtlikud omakorda kiidavad piloote ja droone, sest ilma nendeta oleks kõrgest rohust loomi leida pea võimatu.

Lühikokkuvõtte koostas: Karme Petrutis
Toimetaja: Karmen Ibus

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://test.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/