Riigi toetuseta pole Eesti Energia hinnangul majanduslikult mõttekas biomassi kasutada
Üllatuseks nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile kui ka lepingupartneritele otsustas Eesti Energia katkestada sellest nädalast hakkpuidust taastuvenergia tootmise, sest seadusemuudatus annaks toetust vaid tänavu seni toodetule ja energiafirma hinnangul pole see ilma subsideerimata majanduslikult mõttekas.
Juuli lõpus suutis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts taastuvenergiat tootvate ettevõtetega kokku leppida uued, senisest väiksemad toetused, mis hakanuks kehtima järgmisest aastast. 25. juulil ministeeriumidele uute tariifidega kooskõlastamiseks saadetud eelnõus aga on üks punkt, mis mõjutab ka Eesti Energia taastuvenergia tootmist. Nimelt on uue skeemi järgi võimalik Narva elektrijaamades koospõletusest tulevale energiale toetust küsida seni, kuni see ei ületa 375 gigavatt-tundi aastas.
See muudatus aga ei hakka eelnõu järgi kehtima alles järgmisest aastast, vaid hetkest, kui eelnõu seaduseks vormistatakse. Riiklik energiaettevõte on oma kvoodi tänavu täis tootnud ega pruugi seetõttu rohkem toetust saada. Sellepärast otsustatigi kuni aasta lõpuni põletada Narvas ainult põlevkivi.
"Põlevkivist elektri tootmine on küll suurema keskkonnamõjuga, kuid kuna kavandatav seadusemuudatus jõustuks tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2012, otsustasime peatada biokütuse kasutamise vältimaks ettevõttele kahjumi tekitamise riski," selgitas Eesti Energia juhatuse liige tootmise valdkonnas Raine Pajo ettevõtte kirjalikus avalduses.
Omaette imelik on, et 375 gigavatt-tunnine piirang oli Eesti Energiale tegelikult teada juba aasta algusest. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis need arvud jaanuarikuus esimest korda kooskõlastusringile, ministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda sõnutsi lähtutigi seejuures tegelikult Eesti Energia enda taotlusest. „Et Eesti Energia saavutas nimetatud taastuvelektri koguse juba veidi rohkem kui poole aastaga, on äriettevõtte valik," kommenteeris Ruuda.
Kehtib tagasiulatuvalt
Kui uurida eelnõude seletuskirju, siis oli juulikuises seletuskirjas märgitud, et arvud on tegelikult Eesti Energiaga kooskõlastatud. kavandatavast 375 GWh piirangust olime teadlikud, kuid Eesti Energiaga eelnõu kooskõlastatud ei olnud," kinnitas Raine Pajo. „Teised taastuvenergia toetuste muudatused jõustuvad 01.01.2013, Narva elektrijaamasid puudutav punkt on ainus, mis hakkaks kehtima tagasiulatuvalt." Pajo sõnul püüdis ettevõte kuni viimase hetkeni ministeeriumile selgitada, et see ei ole mõistlik.
Uut toetamisskeemi (ehk vähendatud taastuvenergia toetusi) põhjendab ministeerium eelkõige sellega, et see vähendab tarbijate makstavaid taastuvenergiatasusid, tagades ühtlasi euroliidu eesmärgid. Viimane kokkulepe vähendab küll kodutarbija elektriarvet vaid 2-3 protsenti ja avanev elektriturg sööb selle säästu samuti.
„Narva elektrijaamades taastuvelektri tootmise piiramine on tingitud sealsest oluliselt suuremast potentsiaalist, mida pole aga Euroopa Liidu taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks vajalik praegu kogumahus kasutada, sest see tähendaks tarbijatariifi tõusu," võttis Rasmus Ruuda riigi seisukoha kokku.
RMK materjal jääb ootele
Eesti Energia otsus mõjutab omakorda riigimetsa majandamise keskust (RMK), kes tarnib Narva elektrijaamadesse kõige rohkem hakkpuitu.
"Ma olen ausalt öeldes selles küsimuses päris kriitiline," ütles RMK juhatuse liige Aigar Kallas. „See, et elektrit tootvates jaamades on väheväärtuslikku puitu põletama hakatud, on Eesti metsandusele väga positiivne." Eelkõige tõi ta esile, et Narva elektrijaamadele sai müüa hooldustööde ja puhastamise käigus tekkinud vähekvaliteetset puitu, mida mujal realiseerida pole võimalik.
Küll võib hakkpuit nüüd osutuda odavamaks teistele, väiksematele jaamadele, sest Kallase sõnul on turul üpris märkimisväärne hakkpuidu ülepakkumine.
Allikas: Lauri Tankler, Eesti Päevaleht
