Viimased aastad on hästi toonud nähtavaks kodumaise toidutootmise ja autonoomsete maamajapidamiste olulisuse. Huvi sektorisse siseneda on suur. Sama suur on küsimuste hulk, mis maaettevõtlushuvilisi valdab: millest lähtuda tegevusala valimisel? Milliseid vahendeid või ressursse on vaja? Kas nende soetamiseks on võimalik taotleda toetust või kasutada soodustingimustel laenuraha? Millised on õppimisvõimalused erialal? Kustkohast leida usaldusväärset informatsiooni? Kuidas on teistel samas valdkonnas läinud: mis on nende suurimad õppetunnid, väljakutsed ja arengukohad?

Kogemuse kirja pannud: Kaja Piirfeldt
detsember 2022

Võtmeküsimus: kas piimandus on ala, millesse on soovi panustada pikas plaanis.
Nagu valdkonda siseneda ei ole võimalik põlve otsast alustades, ei ole seda võimalik ka päevapealt lõpetada.

Piimandus Eestis

Piimandussektor on  Eestis väga heal tasemel nii aretustulemuste kui loomade toodangu võrdluses. Lüpsilehmade arv on siiski kiirelt vähenenud ja 2022 aasta alguseks on alles jäänud vähem kui 84 000 piimaandjat. Võrdluseks: esimese vabariigi ajal oli see number 480 300. Loomade arvu languse põhjuseks on lisaks põllumajanduslike majapidamiste struktuuri muutustele kindlasti ka kriisid piimanduses.  Läbi aastate on madal piima kokkuostuhind vaheldunud ülimadalaga, mis igal aastal tootjate ringi vähendab. Päris uued tulijad sektoris on pigem haruldane nähtus.

Tänaseks on tootmine koondunud valdavas osas suurte piimafarmide kätte: mahuefekt annab olulise konkurentsieelise ja soodustab  investeerimisvõimekust. Siiski on väiksemaid ettevõtteid, kes visalt turul püsivad ning ka tootmisüksuseid rekonstrueerivad ja laiendavad. Üheks selliseks on Palmi farmi pererahvas Pärnumaal, kus Karoliina Post ja Janno Liiv on üle võtnud Janno isa loomapidamise ja lehmad äsja kaasaegsesse lüpsirobotiga lauta kolinud.

Tühjale kohale tootmist ei tee

Tühjalt kohalt piimatootmisega alustamine suuremas mastaabis on tänast ettevõtluskeskkonda arvestades komplitseeritud. Seda väga suure alginvesteeringu ja ülipika tasuvusaja tõttu. Samuti nõuab piimalehmadega majandamine ülevalpool tasuvuse piiri väga tugevaid praktilisi ja teoreetilisi teadmisi ning oskuseid. Algajale ohutut ja odavat võimalust katsetamiseks ja loomakasvatusvaldkonda sisseelamiseks see pigem ei paku.

Lüpsikarja pidamise eripära on suur väga kvaliteetse rohusööda kulu. Ostmise kahjuks ei räägi siin mitte ainult tarbitavad kogused ja ebamõistlikult suureks kerkiv piimaliitri omahind, vaid eeskätt kvaliteeti küsimus. Piimalehmadele silo tootmine on täppisteadus, ja suurt hulka väga hea kvaliteediga põhisööta farmi lähedalt vastuvõetava hinnaga osta, ei ole enamasti võimalik.

Kuigi nullist alustamine ei ole ülaltoodut arvestades väga sage, on näiteid väiksematest, amortiseerunud lautadega karjapidajatest, kes on ette võtnud oma farmikompleksi rekonstrueerimise ja kaasajastamise ning karja suurendamise.

Nii tegid ka Janno ja Karoliina. Vanast, 48 lüpsikohaga farmikompleksist, on nad kujundamas tootmiskeskust, kus kohti 150-le lüpsiloomale, kaasaegne kaetud sõnnikuhoidla ja moodne tehnika. Farmihoone on tänaseks valminud, esimene robot tööl ja karja kasvatatakse jõudsalt suguselekteeritud sperma ja ostuvasikate abil, et oleks võimalik jätkuinvesteeringuna ka teine täisautomaatne DeLavali lüpsiseade soetada ja tööle panna. Peetakse kõrge piimakuse ja aretusväärtusega holsteini tõugu lehmasid.

Investeeringute maksumus ja planeerimine

Palmi farmi pererahvas investeeris tootmise kaasajastamisesse  1,2 miljonit eurot, millest kolmandiku moodustas investeeringutoetus. Selle eest valmis uus hoone 150-le lüpsilehmale, sõnnikuhoidla, infrastruktuur tootmishoone ümber. Samuti mahtus eelarvesse 1 lüpsirobot, piimajahuti ja lüpsifarmi baastehnoloogia.

Kogu protsess mõtte tekkimisest esimeste loomade uude lauta lüpsile minekuni kestis ligikaudu 3 aastat. Üheks põhifaktoriks, mis andis noortele julgust suur töö ja pika plaaniga tegevus ette võtta, oli võimalus kasutada investeeringutoetusena EL-i poolset kaasrahastust.

Ehituseks sai lõppeval eelarveperioodil kasutada toetust maksimaalselt 40% ulatuses projekti kogumaksumusest, noore tootja puhul oli toetusmäär täiendavalt 5% suurem . Oma vahenditest või laenurahast ei oleks projekti teostamine arvutuste kohaselt kuidagi välja tulnud.  Nii pandigi alustuseks toetustaotlus kokku ning saadi ka positiivne otsus, kuid lisanõudega: noored ettevõtjad pidid tõendama omapoolse rahastuse võimalikkust. Siin tuli appi Maaelu Edendamise Sihtasutus, kes laenas puuduoleva summa ja käendas ka pangalaenu.

Toetusraha kasutamisel tuleb investeeringutoetuse puhul arvestada, et raha makstakse välja alles pärast taotlejapoolset makse tegemist ja tagantjärele, ehk tegevuste ellu viimiseks tuleb kasutada sildfinantseeringut. Seega peab pakutav tagatis olema piisavalt suur, et katta ka see lühiajaline ja toetusega kaetud täiendav laen.

Nii toetustaotluse kokku panemisel, lauda planeerimisel kui ka laenude taotlemiseks vajalike äriplaanide ja prognooside koostamisel kasutasid Janno ja Karoliina nõustajate ja konsulentide abi. Valdkonna spetsialistide kaasamist peavad nad oluliseks, et oma aega ja ressursse mõistlikumalt sihtida. Sedasorti projekt on ülimalt töömahukas ja detailides spetsiifiline alates loomade igapäevase elu võimalikult stressivabast ümberkorraldamisest kuni mitmete planeerimisprotsessideni. Mõistlik on kõige tundma õppimiseks kuluv aeg kulutada pigem oma igapäevase majandustegevuse toetamisele.

Väljakutsed

Karoliina sõnul on võtmeküsimus, kas piimandus on ettevõtja jaoks ala, mis paelub ja pakub huvi, ning kas on soovi panustada pikas plaanis. Nagu valdkonda siseneda ei ole võimalik põlve otsast alustades, ei ole seda võimalik ka päevapealt lõpetada. Madala turuhinna puhul tootmist pausile panna, või arvestades spetsiifilist ja kallist lüpsifarmi sisseseadet, tegevusvaldkonda suurte kahjudeta ümber kujundada.

Küsimusi tekitab ka piima tarbimine üleüldiselt. Meediast jääb mulje, et inimeste hulk, kes tõemeeli usuvad, et taimsed piima asendajad keskkonnale või nende tervisele naturaalsest toidust paremad on, on hämmastavalt suur.

Jätkusuutlik tegutsemine toidutootjana eeldab oskust ja võimalust end vahepeal ka välja lülitada. Karoliina ja Janno kasutavad selleks mõnepäevaseid puhkuseid farmist eemal, sest tootmise lähedal elades ja toimetades, kipub piir vaba aja ja töö vahelt kergesti kaduma.

Väärtuse tõstmine läbi väärindamise?

Väga palju räägitakse sellest, et kui efektiivsust  läbi mahu pole võimalik saavutada, siis on alternatiiviks toodang väärindada. Karoliina selles loogikat ei näe. Piimast millegi tootmine on täiesti eraldi tegevusvaldkond, mis vajab mitte ainult valdkonna tundmist (toidutehnoloogia, toote arendus, turundus) ja suuri investeeringuid alates meiereist,  vaid ka lisatööjõudu, logistilisi lahendusi jpm. See kõik on sedavõrd ressursimahukas, et saadud lisandväärtust see arvutuslikult ära ei kata.

Tegemist on täiesti omaette valdkonnaga, mis nõuab nii erialast ettevalmistust kui ka täiendavaid ressursse. Kuna kulutused tööjõule, energiale ja logistikale on meie ettevõtluskeskkonnas pigem keskmisest suuremad, siis reeglina see pigem nõrgendab tootja konkurentsivõimet, viies fookuse tootmiselt kõrvale.

Ühine tegevus ühendab perekonnana

Karoliina töötab igapäevaselt vallavalituses juristina. Piimafarmi toimetused on õhtune meeldiv vaheldus, mis võimaldab end mustaks teha ja perega koos tegutseda. See pakub kõikidele osapooltele positiivset pinget ja rahulolu. Kindlasti on see ka üks põhieeldustest, et selline pikaajaline ja töömahukas protsess, nagu seda on lüpsikarja laiendamine ja igapäevane töö loomadega, üldse ette võtta. Stiimuliks on ka soov pakkuda parimat oma töötajatele ja loomadele.

Väikesel ettevõtjal suuri investeeringuid teha on võimalik vanal heal „elevandi söömise meetodil“ ehk võtta asjad ette jupikaupa. Esimese osa investeeringutest tekkivaid suurenenud rahavoogusid kasutades ja varade väärtuste kasvu täiendavateks tagatisteks seades.

Teistel lehmahuvilistel, kellel sarnane teekond mõttes, soovitab Palmi farmi pererahvas esmalt oma visioon ja tahe läbi kaaluda, kindlasti käia vaatamas teisi farme ja nende tehnoloogilisi lahendusi. Kohandada parimad mõtted enda farmile sobivaks.

---

Kuula ka teisi kogemuslugusid taskuhäälinguna

Artikkel ilmub “Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas” raames. Toetab Euroopa Liit