Kasvuhoone ehitamine või ostmine on suur samm, kuna selle valikuga elame aastaid, hea kasvuhoonega lausa aastakümneid. Kasvuhoone paigutamine muu tootmishoone katusele võib tunduda omapärane, aga linnaaianduse mõtted täiesti arvestatav valik. Lisaks võimalusena siduda kasvuhoonegaase linnakeskkonnas. Projekt GROOF vaatab võimalusi heitgaaside seisukohast.
GROOF projekt on uuenduslik lähenemine ehitus- ja põllumajandussektorites CO2 heitgaaside koguste vähendamiseks. Õhku paisatav CO2 kogus kasutakse ära kohaliku toidu kasvatamiseks tootmisesehitiste katusel olevates kasvuhoonetes. Sellise lähenemisega väheneb sooja kadu, kasutatakse ära inimtegevusest tulenev CO2 ja väheneb transpordist tekkinud CO2 heitkogused.
GROOF- Katustel olevad kasvuhooned, mis vähendavad CO2 õhku paiskumist
Projekti eesmärk on ehitus- ja põllumajandussektorites CO2 heitkoguste vähendamine, ühendades energia jagamise ja kohaliku toidu tootmise.
Katusekasvuhoonete põhimõtted
- Taaskasutatakse aktiivselt (kasutades ventilatsioonisüsteemi) ja passiivselt (kasutades isolatsiooniefekti) hoone/ehitise poolt toodetud ja muul viisil kaotatud soojust katusele loodud kasvuhoones
- Kogutakse kokku inimtegevusest ja ehitise tegevusest tekkinud CO2, et toita kasvuhoones olevaid taimi.
Projektiga soodustatakse sellist tüüpi kasvuhoonete turuletulekut: esitletakse ehitus- ja põllumajandussektoris tegutsejatele tavasid, mis soodustavad kasumlike ja toimivate ökonoomsete ning ühiskondlike mudelite väljatöötamist.
Projekti eesmärk
- Tuvastada ja vähendada takistusi katusekasvuhoonete võimaldamiseks (linnaplaneerimise reeglid, tehnilised eeskirjad, kindlustus jne): Väärtuslikku infot saadi näiteks Belgia, Hollandi ja Hispaania teerajajatelt.
- Esimeste projektide elluviijate toetamine: valiti välja 10 esimest väikeprojekti, mida juhendavad eksperdid. Nende kümne erineva ettevõtmise edukuse alusel tuleb välja katusekasvuhoonetega seotud ärimudelite asjakohasus, mis eeldatavasti inspireerib see ka teisi.
- Katsetatakse ja esitletakse ärimudelite tehnoloogia tõhusust: neli pilootprojekti, mille eesmärk on tõestada erinevat tüüpi hoonetega seotud mudelite tõhusust ja jätkusuutlikkust. Need asuvad Prantsusmaal, Belgias, Luksemburgis ja Saksamaal.
Iga tegevuse tulemusi jagatakse avalikult rahvusvahelises kogukonnas veebiplatvormil Construction21. Sellele veebile saab ka oma olemasolevate ja kavandatavate katusekasvuhoone projektide näiteid välja pakkuda.
Pilootprojektid
Ferme de Gally – PRANTSUSMAA
Linnakatustel olevat ruumi saab põllumajanduses hästi ära kasutada, arendades ja pakkudes katustel säästvaid lahendusi linna toidu-, majandus- ja kliimaprobleemidele. Kasvuhoone peab töötama sünergias tugihoonega. Selle paiknemine katusel pakub eeliseks lamekatuse pinna täiustamist ja seeläbi põrandapinna säilitamist hoone (linnatalu) tegevuseks. See funktsioon võimaldab kasvuhoone hõlpsasti ühendada ka hoone kütte- ja ventilatsioonivõrguga, et kasutada ära taimede kasvatamiseks vajalikku soojust ja õhust tulenevat CO2 heitgaase. Linnatalu plussiks on see, et kõik saadused, mis kasvuhoones kasvatatakse, saab ära müüa kohapeal. See on kui köögiviljaaed, mis asub kontori- ja töökojahoone katusel.
Liège Ülikool– BELGIA
Belgia projektis on ca 200 ruutmeetrine ülikooli katusele rajatud kasvuhoone jaotatud kolme ossa, mis kõik on pühendunud uuenduslike süsteemide uurimisele, õpetamisele ja tutvustamisele. Suurimas osas antud kasvuhoonest tehakse teadustöid ning seal toimuvad linnapõllumajandusega seotud katsed. Teine sektsioon on mõeldud õpilastele ja avalikkusele uute süsteemide tutvustatamiseks ja katsetatamiseks. Kolmas osa on kasutuses tehnilise ruumina. Linnakasvuhoones on loodud ideaalsed tingimused sellistele parasvöötme taimedele nagu salat ja tomat. Kasvuhoones on ülitäpsed kliimaseadmed, tootmissüsteem on paindlik, et saaks vajadusel kasvatada erinevaid kultuure, mitte vaid tomatit ja salatit.
EBF – SAKSAMAA
Saksamaa pilootprojekti kasvuhoone on keskendunud minimaalsele energiavajadusele ja kasutab olemasolevad energiavooge nii, et kasvuhoones saaks aastaringi taimi kasvatada. See on esimene plussenergia kasvuhoone maailmas, kuna kasutab päikeseelemente. Käesolev kasvuhoone on paigaldatud vana, just selle projekti jaoks renoveeritud puukooli halli katusele – näitamaks, milline üks tulevikukindel ja jätkusuutlik aiandusettevõte olla võib. See kasvuhoone on mõeldud selliste taimede jaoks, millelt saaks aastaringselt saaki, nagu näiteks tšillipipar. Projektis löövad kaasa ka kohalikud koolid ja lasteaiad. Lapsed õpivad, kust ning kuidas toit tuleb. Selle kasvuhoone materjalideks on kasutatud ETFE (etüleen tetrafluoroetüleen) materjali , mis ei lagune. Sellel materjalil on eriti kõrge valguse läbipaistvuse omadus (tänu millele, saab lisada mitu kihti, mis omakorda hoiab paremini sooja), see annab taimedele parema kasvukeskkonna ja teeb taimed tugevamaks. Vana materjali saab uuesti ära kasutada, seega ei teki ka keskkonnale kahjulikke jäätmeid. Kasvuhoone kolme külgseina soojustuseks on kasutatud materjali, mis on tehtud vaid kanepist, lubjast ja veest.
SOTA – LUKSEMBURG
Luksemburgi projektis on kasvuhoone ehitatud restorani juurdeehitusele. Kasvuhoones kasvatatakse taimi, mida saab kohe kasutada all restoranis. Sarnaselt Saksamaa projektiga, on ka siin eesmärgiks tõsta inimeste teadlikkust kohaliku toidu tootmise kohta. Sellised kasvuhooned, mis kasutavad ära hoonest tuleneva CO2 ja soojuse, on väga mõistlikud, loodussäästlikud ja väljakutsed tulevikku silmas pidades. See 380 ruutmeetrine kasvuhoone on ehitatud alumiiniumsõrestikuga ja topelt klaasiga, mille valguse läbilaskvus on 89%. Kasvuhoonel ei ole põrandasoojustust, vaid hoopis külgedel soojustustorud. Kasvuhoones on ventilaator, mis toob hoone teistest ruumidest soojuse ja taimedele vajaliku CO2. Kastmiseks on kasutusel vihmavesi.
Artiklit toimetasid Riin Kurrikoff, Karmen Ibus, Hanna Tamsalu
