Räpina aianduskoolil läheb praegu paremini kui kunagi varem: hea maine, suurepärased tingimused ja tugevad õpetajad meelitavad sinna palju eri eas ja haridustasemega inimesi.
Eriti populaarne on sesoonõpe ehk võimalus teadmisi omandada kaugõppe teel.
Direktor Heino Luiga, avatud uste päeval märkasin, et kooli hooned on justkui nõelasilmast tulnud. Muu hulgas on äsja renoveeritud õppehoone ja ühiselamud. Tundub, et õppimistingimused on ideaalilähedased. Pealegi pakute sellest aastast kõigile päevastele õppijatele tasuta lõunat ja osale õppuritele kohamaksusoodustust. Kas selle kõige eest võib tänada riiki, kes on viimastel aastatel märkimisväärselt kutseharidusse panustatud?
Kahtlemata on riik meid tublisti aidanud. Esialgu oli raskem, sest esimeses voorus, kui kutsekoole mastaapselt toetati, meile raha ei antud. Seega olime sunnitud kooli arendama oma eelarvest ning leidma lisateenimisvõimalusi.
Isegi nii saime üsna palju tehtud. Ehitasime uue praktikamaja, renoveerisime võimla ja õpilaskodusid. Nüüd on meil teoreetiline õppebaas ja praktikapaigad, mida ei pea ka mujal Euroopas häbenema.
Väidetavalt on Räpina kooli kasvuhoone üks Baltikumi moodsamaid.
2010. aastal ehitatud 1200-ruutmeetrine õppekasvuhoone on kindlasti üks Eesti moodsamaid ja ka lähinaabritel pole võrreldavat ette näidata. Selles on võimalik omandada kõige värskemaid teadmisi katmikala tehnikast ja taimekasvatusest.
Kasvuhoone on jagatud osadeks, mille poolest see eristub tavalistest tootmiskasvuhoonetest. Igas ruumis on võimalik luua erisugune kliima, seega saab näiteks toataimedele, suvelilledele ja köögiviljadele pakkuda võimalikult ideaalilähedasi olusid.
Kasvuhoone juhtimine on automatiseeritud. Kastmist, väetamist, ventileerimist, varjutamist ja muud korraldab arvutiprogramm Priva. Vee eelsoojendamiseks projekteerisime ja paigaldasime kasvuhoonele päikesepatareid.
Sama hoone katuse all asub maastikuehituse hall, kus saab aasta ringi õppida kivisillutiste, aiaehitiste ja isegi veesilmade rajamist ning puude istutamist.
Räpinas on ääretult populaarne sesoonõpe. Sel kombel on koolis teadmisi omandanud teiste hulgas ajakirjanik Madis Jürgen, filmirežissöör Gerda Kordemets, kunstiakadeemia õppejõud Lilian Meister ja Vändramaa aednik Harri Poom. Kui palju on sesoonõppijate seas kõrgharidusega inimesi?
Meil on üle 500 sesoonõppija ja umbes pooled neist on kõrgharidusega.
Miks Räpinasse teist eriala omandama tullakse?
Hoolimata linnastumisest on eestlased siiski loodusrahvas. Oma kodu ja koduümbruse kaunimaks muutmine on olnud tähtis juba Carl Robert Jakobsoni ajal ning küllap varemgi. Presidendid on toetanud kodukaunistamise võistlusi. On rajatud puhkekohti ja terviseradasid.
Kevad tekitab paljudes tunde, et võiks maal või ka linnaaias näpud mulda pista. Suvel sõidetakse meelsasti perega loodusesse. Kui tuleb sügis, minnakse marjule või seenele, talvel suusatama. Oleme loodusega tihedalt seotud.
Kõrgharidusega inimesed, kes on endale elus koha leidnud, soovivad realiseerida unistusi looduslähedasemast elust, rajada oma kodu, aia või turismitalu. Leidub küllalt ka neid, kes tahaksid töökohta vahetada.
Pealegi on aiatöö parim stressi maandaja.
Mullu sügisest asus Räpina kool sesoonõppijaid koolitama ka Tallinnas. Miks?
Et meil on läbi aegade olnud Põhja-Eestist palju õppijaid, otsustasime nende soovidele vastu tulla ja võimaldada teooriaosa läbida ka Tallinnas. Huvi selle võimaluse vastu oli suur, nii et moodustati koguni kaks Tallinna rühma: üks aianduses, teine maastikuehituses.
Praktilisteks tegevusteks sõidavad õpilased siiski Räpinasse.
Kui palju te oma õpilasi Euroopasse, näiteks Inglismaale, praktikale saadate?
Meil on partnerkoolid kümnes Euroopa koolis, sealhulgas Inglismaal. Igal aastal suuname nendesse praktikale 35—40 inimest. Välispraktikale lähetame ka sesoonõppijaid.
Teil on väga tugev õpetajate kaader. Kuidas olete selle saavutanud?
Palk on kahtlemata kõige tähtsam motivaator. Oleme enda juurde meelitanud väga häid spetsialiste kõikjalt Eestist. On neid, kes sõidavad õpetama Tallinnast, paljud tulevad aga ka Tartu kõrgkoolidest.
Meie õpetajad on koostanud õpikuid ja avaldanud raamatuid. Nad esinevad raadios, televisioonis ja trükimeedias.
Nii mõnelgi teie kooli õpetajal on eriline koduaed. Teada-tuntud on Andres Vaasa aed. Ka Jaan Kivistiku oma on tähelepanuväärne.
Jah, nii see on. Suurepärane koduaed on ka näiteks Reet Palusalul ja Sirje Toodingul. Jaan Kivistik on tegelnud pikka aega viinamarjade kasvatamise ja sordiaretusega, samuti on tal silmapaistev puuviljaaed.
Kooli taimekollektsioon on samuti märkimisväärne.
Jah. Eriti külluslik on Räpina mõisa park. Oleme arendanud 8,5 hektari suurust vana parki. Lisaks on uus pargiosa saanud aasta-aastalt juurde uusi sorte ja liike puid ja põõsaid.
Kooli ümbrus on liigirohke, rikkalik eri taimekoosluste ja lillede poolest. Maalilist pilti pakuvad näiteks lossi taha jäävad sihvakad Siberi nulud, millele on vastandatud rippuva võraga kased.
Eestis leidub 12 liiki nahkhiiri, neist seitse on esindatud Räpina pargis.
Kas vastab tõele müüt, et aiandusinimesed on keskmisest soojemad, sõbralikumad ja südamlikumad?
Otse nii öelda ei julgeks, aga kindlasti peavad nad olema suured entusiastid ja loodusesõbrad.
Meie koolis on õpilased üldiselt tugeva tasemega ning saavutavad kutsevõistlustel, sealhulgas rahvusvahelistel, kõrgeid kohti. On olnud kursusi, millest 80 protsenti on õppinud ainult viitele.
ARVAMUS
Eve Komissarov,
vilistlane
Räpina kooli populaarsuse põhjuseks ja magnetiks on eelkõige suurepärased erialaõpetajad, kes oskavad oma teadmisi edasi anda inspireerival ja meeldejääval viisil.
Maastikuehituse eriala sesoonõppes lõpetanuna julgen seda eriala soovitada kõigile, kel on huvi ja soov kujundada ümber oma aeda või alustada selle loomist.
Aiandusnõuandeid võib ju koguda ka ajalehesabadest, raamatutest ja internetist, kuid sellest koolist saadud teoreetilised teadmised ning praktilise töö käigus omandatud kogemused võimaldavad vältida ämbreid, kuhu omaenese tarkuse järgi toimetades paratamatult astud.
ERIALAD
2013. aastal võetakse Räpina aianduskooli õppima järgmistele erialadele:
• aiandus nii põhi- kui keskhariduse alusel
• aiandus (abiaednik) põhihariduse alusel, ka lõimumisrühmale
• floristika nii põhi- kui keskhariduse alusel
• keskkonnakaitse keskhariduse alusel
• tekstiilitöö nii põhi- kui keskhariduse alusel
• maastikuehitus nii põhi- kui keskhariduse alusel.
Allikas: Räpina aianduskool
Egon Valdaru
Sakala, 19.06.2013