Allikas: EIP-AGRI
Juuli 2022
Kliimamuutus mõjutab reaalselt üha enam meie keskkonda ning Euroopa põllumajandust ja metsandus. Suurendamaks vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjudele ja aktiivselt kaasa aidata kliimamuutuste leevendamisele, töötab Eesti talunik Airi Külvet välja oma karjaloomade jaoks jätkusuutlikke praktikaid läbi tervet talu hõlmava lähenemisviisi. „See ei ole raske, kui pidada silmas eesmärki: parem muld, mis on jätkusuutlikum ja annab pikemas perspektiivis suurema saagi.“
Põud, muutuvad sademete mustrid, äärmuslikud ilmastikunähtused, kahjurid ja haigused ning muud kliimamuutustest tingitud negatiivsed mõjud võivad tõsiselt mõjutada toiduainete tootmist, talude tootlikkust ja talunike sissetulekut. Eestis, Puutsa talus, muudab maheveisekasvataja Airi Külvet väljakutsed lahendusteks, rakendades taastavaid põllumajanduspraktikaid, et oma põllumajandusettevõttele ja loomadele kasu tuua ning aktiivselt ja positiivselt mõjutada keskkonda ning kliimat.
Puutsa talu karjatamissüsteem toetab loodust
Airi haldab 300 ha suurust maheveisefarmi, kus on põhiliselt rohumaad. Tema veised on 100% rohusöödal. Talu karjatamissüsteem aitab taastada mulda, suurendada bioloogilist mitmekesisust ja toetada tõhusat toitainete tasakaalu. Airi selgitab: „Kasutan oma talus roteeruvat karjatamissüsteemi, mis põhineb Savory meetodil, mida on täiendatud teiste Euroopa taastuvpõllumajanduse ekspertide teabega. Samal ajal püüan oma praktikaid kohandada Eesti kliimaga ning meie pinnase ja taimestikuga.“
Airi kasutab IT-lahendusi karjatamisrotatsioonide planeerimiseks ning oma rohumaamuldade struktuuri ja toitainete tasakaalu jälgimiseks. Kompostitud sõnniku laotamine aitab taastada mulda ja rikastada seda mulla orgaanilise ainega. Praegu uurib ta erinevaid kompostimismeetodeid ja katsetab teravilja otsekülvi rohumaale ning otsekülvi võimalusi mahepõllumajanduses.
Õige rakendamise korral aitavad need praktikad suurendada bioloogilist mitmekesisust, säilitada pinnases süsinikku, mis aitab vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni ja vältida toitainete kadu. „See on loomulik tsükkel. Kui tahta mulda parendada, tuleb võimaluse korral ühel või teisel moel loomad sinna peale saada. Ja see ei ole keeruline, kui pidada silmas eesmärki: parem pinnas, mis on jätkusuutlikum ja annab pikas perspektiivis siiski suurema saagi.“
Jagab tulemusi ka teiste põllumeestega
Jagades tulemusi ja kogemusi teiste põllumeestega, aitab Airi nende praktikate eeliseid laiemalt tuntuks teha.
„Minu jaoks on oluline säilitada meie looduskeskkonda ja tuua esile karjatatavate loomade olulist rolli ökosüsteemis. Karjatamine on väga traditsiooniline tootmisviis. Mida vähem fossiilkütuseid kasutavat tööd teha, seda parem on see kliimale ja meie rahakotile.“
Airi osaleb aktiivselt uuenduslikes teadus- ja koostööprojektides teiste põllumeestega. Ta on umbes 77 talunikku kaasava Rohumaaveise kvaliteedikava asutaja ja tutvustab keskkonnasõbralikku lihaveisekasvatust üle Eesti.
„Teabepäevade ja farmikülastuste kaudu jagatakse ideid ja tasapisi võetakse karjapidamise põhimõtteid omaks — iga uue meetodi kasutuselevõtt võtab veidi aega. Mõned põllumehed kardavad, et see nõuab rohkem tööd, siis aitab selgitamine, et portsjonkarjatamine on lihtsalt unustatud traditsiooniline veiste karjatamise meetod, mis on olnud kasutusel juba sajandeid ning on andnud häid tulemusi loomadele ja kliimale.“
Eesti keelde tõlkis: Hanna Raidvere-Sepp
Toimetas: Karmen Ibus
