Eesti parimaks rukkikasvatajaks auhinnati tänavu Kaarli TÜ juht Madis Avi, kelle ettevõtte viljakasvatus algaski paarkümmend aastat tagasi rukki külvamisega.
Eesti Rukki Selts autasustas kolmandat aastat parimat rukkikasvatajat. Tänavu anti Tauno Kangro Rukkikülvaja kuju Kaarli TÜ juhile Madis Avile.
Madis Avi on Kaarli TÜjuhina olnud stabiilne rukkikasvataja. Järgmisel aastal saab ettevõte 25aastaseks ja seni on igal aastal rukist kasvatatud keskmiselt 200 hektaril. Sel aastal oli ko-ristuspind veidi suurem. Kasvatati nii Sangaste rukist kui ka hübriidsorte.
Avi ütlusel oli tänavu rukki saaks hea, kui Sangaste sort väljaarvata. Kui muudelt sortidelt saadi saaki 5,5 tonni hektari kohta, siis Sangaste saagiks oli vaevalt 3 tonni. "Juhtus selline lugu, et Sangaste lamandus enne õitsemist, panime veidi mööda väetamisega ja koristus oli raske ning koristustempo oli aeglasem," rääkis Avi.
Kokku oli Kaarli TÜs tänavu 240 hektarit rukist, millest Sangastet oli 80 hektarit.
Avi ütles, et rukkiga ta oma maadel tegevust alustas ja pole veel kunagi täitsa alt läinud. Rukkil on kindel koht külvikorras. "Et meie maad Tartumaal Varal olid kehva mullaviljakusega, siis olid esmased vähenõudlikumad kultuurid rukis ja kaer, mida hakkasime kasvatama. Nüüd, kus maad on aastatega paremaks muutunud, on lisandunud ka teised teraviljad," selgitas Avi.
Tasuvuse koha pealt ei ole aga seis nii hea. Avi sõnul on eesmärk saada käivet 700-800 eu-rot hektari pealt, sel juhul peaks olema rukki saak 5-6 tonni ja nisu saak 5 tonni. "Uute hüb-riidsortidega on see võimalik aga nende talvekindlus on ebaühtlane," nentis Avi.
Kaarli TÜ rukis läheb müügiks sel aastal ainult Tartu Millile. "Me ei hakka riske maandama eri kohtadesse müües – sellised väikesed riskide maandamised pole ära tasunud," selgitas ta. Teine suurem koostööpartner on Baltic Agro.
Avi tõi ühe võrdluse rukki hinna kohta: "Kuigi erinevaid aegu ei saa otseselt võrrelda, on hea näide, et kui 1990. aastal müüsid 8 tonni rukist, said osta selle raha eest Belarusi traktori, nüüd saad sama koguse müügist LMi laadurile kaks filtrit ja pangetäie õli."
Tasub teada
Millest sõltub rukki pind
Põllumajandusettevõtte tegevuse peasuundadest
sortide valikust (talvekindlus ja seisukindlus, mõningal määral ka saagikus)
Vahetu konkurent külvikorras on talinisu – kui on hea talvekindlusega sort, siis on tulem rahalises väljenduses suurem kui rukkil. Kuid vale nisusordiga võib kõvasti alt minna ja enam kahju saada kui talirukkiga.
Turuolukorrast (hind ja turustamise võimalused)
Ilmastikust (kas ilm võimaldab koristada enne, kui tera peas kasvama läheb; ebasoodsa talve puhul hävib rukis lumiseene ja liigse pinnavee tõttu ning põllud küntakse kevadel ümber)
Põllumehe isiklikust huvist rukki vastu
Kommentaar
Rukki kasvatamine on odavam
JAANUS MARRANDI
OÜ Estonia juht, 2013. aasta parim rukkikasvataja
Eelmise aasta rukkikülvaja kuju saamine oli ettevõttele olulise tähendusega autasu ja tuli tänu kogu kollektiivi ühisele tööle. Rukki väärtustamine ja selle kasvatamine ning sellest laiemalt rääkimine on tänuväärne tegevus.
Selle aasta saak on meil koristatud ja saab rahule jääda. Rukist oli tänavu maas 518 hektarit ja saagiks saime 2500 tonni leivavilja kategooria vilja. Loomulikult jätkame ka järgmisel aastal rukki-kasvatust, aga mis mahus, seda on vaja mõelda. See sõltub lisaks ilmale ka paraku poliitikast. Igal juhul on rukist kasvatada odavam kui mõnda teist teravilja.
Tasub teada
Kaarli TÜ
Tegevusala: teravilja, rapsi, heinaseemne ja rohtsete söötade tootmine 2600 hektaril, lisaks põllumajanduslikule tootmisele tegeleb ühistu metsanduse, hakkpuidu tootmise ja seemnevilja sorteeri-misteenuse pakkujana.
Teravilja kasvatus: 2013. aastal kasvatati teravilja 1400 hektaril: toidu- ja söödakaer 415 ha, oder 140 ha, suvinisu 105 ha, raps 110 ha, hernes 30 ha ning talivilja 600 ha – rukist 221, nisu 194 ja rapsi-rüpsi 185 hektarit.
Masinapark: koosneb New-Hollandi traktoritest ja kombainidest. Kasutusel on Horc-hi külvik ja sügavkobesti, Kver-nelandi adrad ja Lemkeni ran-daal, taimekatsetöödeks on 2500 l Caruelle Olympicu prits.
Töötajaid: 18
Saavutused: mitmekordse viljelusvõistluse võitjana on ettevõtte juhi Madis Avi käes senine kaera rekordsaak 7 t/ha.
Tulundusühistu Kaarli on Eesti Rukkiseltsi ja Tartumaa Põllumeeste Liidu liige, asutajaliige tootjarühmas Kaarliveski Tulundusühistu.
1990. aastal müüsid 8 tonni rukist ja ostsid selle raha eest Belarusi traktori, nüüd saad sama koguse müügist LMi laadurile kaks filtrit ja pangetäie õli.
Madis Avi, Kaarli TÜ juht
221 hektaril kasvatas Kaarli TÜ eelmisel aastal rukkist. Suurem pind oli vaid toidu- ja söödakaera all – 415 hektarit. Rukkiga ei lähe põllumees päris alt kunagi.
Meelika Sander-Sõrmus, 22.09.2014, Äripäev (Põllumajanduse erileht), lk 16, 18-19.
