Allikas: Novaator
08.03.2022
Rahvusvahelise teadlasrühma sõnul on nad loonud algoritmi, mis tõlgendab sigade häälitsusi inimestele mõistetavaks. Heaolukratt võiks aidata farmerid tulevikus jälgida oma hoolealuste heaolu automaatselt.
Tehisintellekt ehk kratt on juba võitnud inimesi arvutimängudes ning vanades lauamängudes nagu male või go. Nüüd on teadlastel kratile varuks uus väljakutse: see peab sigade häälitsuste põhjal aru saama, mida loomad parasjagu tunnevad, vahendab The Guardian.
Teadlased usuvad nimelt, et põssade heaolu saaks automaatselt jälgida algoritmiga, mis mõistab igat röhhi, nohinat, ruiet ja kiunatust kui kindlat emotsiooni. Kui selline kratt tõepoolest leiduks, muudaks see seakasvatuse nii farmides kui mujalgi senisest hõlpsamaks.
Uuringu kaasautori ja Kopenhaageni Ülikooli loomasuhtluse uurija Elodie Brieferi sõnul õpetaski ta koos kolleegidega prooviks algoritmile, kuidas seahäälitsusi mõista. Nüüd oleks Brieferi sõnul vaja kedagi, kes looks algoritmi põhjal rakenduse, mida iga talunik saaks ise oma loomade hüvanguks kasutada.
Elevus või hirm?
Rahvusvaheline töörühm õpetas tehisnärvivõrgule, kuidas mõista, mida sead parasjagu tunnevad. On see ehk midagi positiivset nagu rõõm või elevus? Või tunneb siga parasjagu midagi halba, olles hirmunud või mures? Kratt õppis kõike seda tähele panema helisalvestiste ja sigade elu jooksul ette tulevate käitumismustrite andmete põhjal.
Uurijad kirjeldavad oma töös, kuidas nad lasid tehisintellektil analüüsida 7414 häälitsuse salvestust enam kui 400 sealt. Kui enamik salvestusi pärines farmidest ja muudest tööstuslikest keskkondadest, oli osa helisid pärit ka katseaedikutest. Viimastes anti sigadele nuuskimiseks ja uudistamiseks mänguasju, toitu ning muid nende jaoks võõraid esemeid.
Uurijad tegid krati abiga vahet, millised seahäälitsused väljendasid häid ja millised halbu tundeid. Häälitsuste põhjal avanes uurijatele terve sigade tundespekter.
Näiteks tähistasid häälitsused erinevaid positiivseid tegevusi nagu pesakonnakesi kobarasse kogunemist, emapiima imemist, niisama ringi jooksmist ja pereliikmetega kohtumist. Häälitsused võisid tähistada ka halvemaid olukordi nagu põrsakaklusi, lõhkumist, kastreerimist või tapamaja järjekorras ootamist.
Uurijad märkasid, et halbades olukordades kippusid sigade häälitused olema kiledamad. Madalamal sagedusel hääli tegid sead aga kõikvõimalikes olukordades, olenemata olukorra ohtlikkusest. Lühikesed ruiged andsid siiski üldiselt teada, et põssa oli parasjagu eluga rahul.
Elodie Brieferi sõnul osutusid sigade häälitsused heades ja halbades olukordades selgelt isesugusteks. Rõõmsates olukordades on häälitsused tema sõnul palju lühemad ja nende helisagedus ei varieeru kuigivõrd. Rõõmus siga alustab ruiet kõrgel noodil ja liigub sealt tasapisi madalamale sagedusele.
Heaolukratt
Uurijate sõnul seostas algoritm 92 protsenti häälitsustest õigesti kas mõne hea või halva tundega. Nad oletavad, et kui kratile oleks ette mängitud veel rohkem helisalvestusi, oleks see osanud märgata sigadel ehk veelgi kirjumat tundeelu ja andnud aimdust teistegi loomade vaimsest heaolust.
Ehkki üldiselt saavad farmomanikud aru, et loomade vaimne tervis on nende heaolu tagamiseks oluline, keskendutakse loomade heaolust rääkides siiski pigem füüsilisele tervisele. Briefer ja kolleegid usuvad, et nende algoritm võib sillutada teed uutele automaatsetele karjakasvatuse süsteemidele, mis hoiaks farmis kõlavatel helidel silma peal ja hindaks selle põhjal, kui hästi või halvasti loomad end parasjagu tunnevad.
Teadustöö ilmus ajakirjas Scientific Reports.
Toimetajad: Airika Harrik ja Liina Ulm
